¹ Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad.

² Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.

³ Nad ütlesid üksteisele: 'Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi.' Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks.

⁴ Ja nad ütlesid: 'Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!'

⁵ Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.

⁶ Ja Issand ütles: 'Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!

⁷ Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!'

⁸ Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.

⁹ Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal segas Issand ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.

¹⁰ Need olid Seemi järeltulijad: kui Seem oli sada aastat vana, siis sündis temale Arpaksad kaks aastat pärast veeuputust.

¹¹ Ja Seem elas pärast Arpaksadi sündimist viissada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

¹² Kui Arpaksad oli elanud kolmkümmend viis aastat, siis sündis temale Selah.

¹³ Ja Arpaksad elas pärast Selahi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

¹⁴ Kui Selah oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Eeber.

¹⁵ Ja Selah elas pärast Eeberi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

¹⁶ Kui Eeber oli elanud kolmkümmend neli aastat, siis sündis temale Peleg.

¹⁷ Ja Eeber elas pärast Pelegi sündimist nelisada kolmkümmend aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

¹⁸ Kui Peleg oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Reu.

¹⁹ Ja Peleg elas pärast Reu sündimist kakssada üheksa aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

²⁰ Kui Reu oli elanud kolmkümmend kaks aastat, siis sündis temale Serug.

²¹ Ja Reu elas pärast Serugi sündimist kakssada seitse aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

²² Kui Serug oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Naahor.

²³ Ja Serug elas pärast Naahori sündimist kakssada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

²⁴ Kui Naahor oli elanud kakskümmend üheksa aastat, siis sündis temale Terah.

²⁵ Ja Naahor elas pärast Terahi sündimist sada üheksateist aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

²⁶ Kui Terah oli elanud seitsekümmend aastat, siis sündisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.

²⁷ Ja need olid Terahi järeltulijad: Terahile sündisid Aabram, Naahor ja Haaran; ja Haaranile sündis Lott.

²⁸ Aga Haaran suri enne kui ta isa Terah oma sünnimaal Kaldea Uuris.

²⁹ Ja Aabram ja Naahor võtsid enestele naised; Aabrami naise nimi oli Saarai ja Naahori naise nimi oli Milka, Haarani tütar; Haaran oli Milka ja Jiska isa.

³⁰ Aga Saarai oli viljatu, temal ei olnud last.

³¹ Ja Terah võttis oma poja Aabrami ja Haarani poja Loti, oma pojapoja, ja Saarai, oma minia, oma poja Aabrami naise, ja lahkus koos nendega Kaldea Uurist, et minna Kaananimaale; ja nad jõudsid Haaranini ning jäid sinna elama.

³² Ja Terahi elupäevi oli kakssada viis aastat, ja Terah suri Haaranis.

¹ Now Yahweh said to Abram, "Get out of your country, and from your relatives, and from your father's house, to the land that I will show you.

² I will make of you a great nation. I will bless you and make your name great. You will be a blessing.

³ I will bless those who bless you, and I will curse him who curses you. All of the families of the earth will be blessed in you."

⁴ So Abram went, as Yahweh had spoken to him. Lot went with him. Abram was seventy-five years old when he departed out of Haran.

⁵ Abram took Sarai his wife, Lot his brother's son, all their substance that they had gathered, and the souls whom they had gotten in Haran, and they went forth to go into the land of Canaan. Into the land of Canaan they came.

⁶ Abram passed through the land to the place of Shechem, to the oak of Moreh. The Canaanite was then in the land.

⁷ Yahweh appeared to Abram and said, "I will give this land to your seed." He built an altar there to Yahweh, who appeared to him.

⁸ He left from there to the mountain on the east of Bethel, and pitched his tent, having Bethel on the west, and Ai on the east. There he built an altar to Yahweh and called on the name of Yahweh.

⁹ Abram traveled, going on still toward the South.

¹⁰ There was a famine in the land. Abram went down into Egypt to live as a foreigner there, for the famine was severe in the land.

¹¹ It happened, when he had come near to enter Egypt, that he said to Sarai his wife, "See now, I know that you are a beautiful woman to look at.

¹² It will happen, when the Egyptians will see you, that they will say, 'This is his wife.' They will kill me, but they will save you alive.

¹³ Please say that you are my sister, that it may be well with me for your sake, and that my soul may live because of you."

¹⁴ It happened that when Abram had come into Egypt, the Egyptians saw that the woman was very beautiful.

¹⁵ The princes of Pharaoh saw her, and praised her to Pharaoh; and the woman was taken into Pharaoh's house.

¹⁶ He dealt well with Abram for her sake. He had sheep, cattle, male donkeys, male servants, female servants, female donkeys, and camels.

¹⁷ Yahweh plagued Pharaoh and his house with great plagues because of Sarai, Abram's wife.

¹⁸ Pharaoh called Abram and said, "What is this that you have done to me? Why didn't you tell me that she was your wife?

¹⁹ Why did you say, 'She is my sister,' so that I took her to be my wife? Now therefore, see your wife, take her, and go your way."

²⁰ Pharaoh commanded men concerning him, and they brought him on the way with his wife and all that he had.