From Swedenborg's Works

 

Izimfihlakalo Zezulu #443

Study this Passage

  
/ 10837  
  

443. Empilweni yangemuva kokufa umuntu uphiwa amandla okubona nokwazi ngokuchachile ukuthi eminye imimoya yayinayiphi imiqondo isaphila emhlabeni malungana nomphefumulo, nomumoya, nangempilo yangemuva kokufa; ngokuba uma imimoya igcinwa esimweni esifana neyayikuso isesemzimbeni wemvelo, imicabango yayo ifuza imicabango eyayinayo emzimbeni wemvelo, nomcabango wayo uba sobala sengathi uyamenyezwa. Ngolunye usuku, ngabona komunye umuntu owayesanda kufa, okuyinto naye ayiqinisa, ukuthi imbala esesemzimbeni wemvelo wayekholwa ukuthi umumoya ukhona, kodwa wayecabanga ukuthi lowomumoya wawunempilo efiphele ngemuva kokufa. Isizathu sokucabanga kanjalo kwabe kungukuthi uma impilo yomzimba wemvelo ihoxiswa, kakusali lutho ngaphandle kwempilo efiphele nelufikifiki; ngokuba wayethatha umzimba wemvelo njengomnini wempilo, ngakhoke umqondo wakhe womumoya kwakuwumqondo wento engekho; futhi wazigxilisa kulomqondo ngenxa yokubona ukuthi nezilwane zinempilo ecishe ifana neyomuntu. Manjeke wayemangaliswa wukuthi imimoya nezingelosi zihlala ekukhanyeni okwedlulele, enkaliphweni, enhlakaniphweni, nasen-jabulweni okwedlulele, okuhambisana nokubona noqonda okwedlulele nokuphelele kangangoba awekho amagama aneleyo okukuchaza. Ngakhoke iqiniso elimsulwa wukuthi impilo yemimoya nezingelosi kayifiphele nakancane, kepha iyakhanya futhi ichache ngokwedlulele.

  
/ 10837  
  

From Swedenborg's Works

 

Izimfihlakalo Zezulu #814

Study this Passage

  
/ 10837  
  

814. Uhlobo lwemimoya oluqukethe inzondo eyesabekayo, kanjalo olubhodla impindiso, lungaphefumuli lutho olunye ngaphandle kokubulala omunye umumoya, lunganeliseki lungakakufezi lokho, luvalelwe esihogweni esiwukufa nesijule kakhulu lapho kunuka khona iphunga elibi kakhulu lezidumbu. Okumangalisayo wukuthi lemimoya ilithanda kakhulu lelophunga kangangoba ikhetha lona phakathi kwamaphunga amnandi ngokwedlulele. Lubi kakhulu kangako uhlobo namalutha aphuma ebubini kwalemimoya. Isihogo salemimoya yiso esiphafuka lelophunga; nalapho lesisihogo sivulwa, okuyinto engavamile ukwenzeka, futhi lapho yenzeka yenzeka isikhathi esin-cane, iphunga elibi elikhuphuka liphu ma kuso libi futhi linamandla kangangoba imimoya ayikwazi ukuhlala kuleyondawo ephafukelwayo. Abanye genii noma imimoya ephindisayo, ike yalethwa kimi iphuma kulesosihogo ukuze ngiyibone noma ngiyazi ukuti injani. Yangcolisa umoya ngokuphefumula umoya owubuthi nomubi kan-gangoba imimoya eyayingihaqile yasuka ngenxa yokuthi ayikwazanga ukuwubekezelela, khonalapho umoya wayo wabanga ukuba isisu sami siguquke, kuthi kangiphalaze.

[2] Leyomimoya ephindisayo yazethule kimi njengengane encane, enobuso obuthandekayo, ithukuse isinqindi sokugwaza kuyo, yathunyelwa kimi iphethe indishi esandleni. Ngalokhu, ngaziswa ukuthi yabe inenhloso yokubulala, ngokugwaza noma ngobuthi, nalokhu ikwenze ngesu lokuzenzisa ubusulwa. Kepha oqotsheni lwayo yayinqunu futhi inemizimba emnyama kakhulu. Nokho masinya yabuyiselwa esihogweni sayo esiwuqobo lokufa, ngavunyelwa nokubona indlela lemimoya eyayingena ngayo esihogweni sayo. Yayihamba iya ngakwesokunxele sami, ekuphakameni okuqondene nenhlafuno yami, yahamba ibanga elide ngaphambi kokuphulukundlela ingene esihogweni sayo. Lapho yehlela esihogweni sayo yayidlula entweni efana nomlilo, idlule entuthwini eshunqayo nefana nentuthu yembuthuma, maqede ngezansi kwaleyombuthuma bangene ezingxenyeni ezingaphambili lapho kwakukhona imigede eminingi emnyama eyehlela phansi. Ngesikhathi behlela esihogweni sabo, ngasosonke lesosikhathi babebalisa emiqondweni yabo befuna ukwenza ububi—ngaphandle kwesizathu—ikakhulu emimoyeni emsulwa. Ngesikhathi lemimoya yehla yedlula emlilweni yayikhala imemeza kakhulu. Ukuze lemimoya yaziwe ukuthi iphumaphi nokuthi inhloboni, lapho ithunyelwa ngaphandle iphathiswa indilinga ethile enanyathiselwe ngameva ensimbi anombala wethusi; nalendilinga balokhu beyicindezela beyijikijikisa, okuyisu lokukhombisa ukuthi banhloboni nokuthi baboshiwe noma bavalelwe.

  
/ 10837