Bibla

 

Genesis 26

Studimi

   

1 Aga maal oli nälg pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistite kuninga Abimeleki juurde Gerarisse.

2 Ja Issand ilmutas ennast temale ning ütles: 'Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin!

3 Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile.

4 Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,

5 sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi.'

6 Ja Iisak jäi elama Gerarisse.

7 Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: 'See on mu õde.' Sest ta kartis öelda: 'Mu naine', mõeldes ise: 'Muidu kohalikud mehed tapavad mu Rebeka pärast, sest ta on ilusa välimusega.'

8 Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistite kuningas, kord aknast välja ja nägi, et Iisak hellitas oma naist Rebekat.

9 Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: 'Vaata, ta on tõepoolest su naine! Kuidas sa siis võisid öelda: Ta on mu õde?' Ja Iisak vastas temale: 'Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast surema.'

10 Aga Abimelek ütles: 'Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud süü!'

11 Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: 'Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!'

12 Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand õnnistas teda.

13 Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks.

14 Ja temal oli lamba- ja kitsekarju ja veisekarju ja palju peret, nõnda et vilistid teda kadestasid.

15 Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil.

16 Ja Abimelek ütles Iisakile: 'Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!'

17 Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu ning elas seal.

18 Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud.

19 Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu,

20 siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: 'Vesi on meie oma!' Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud.

21 Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna.

22 Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: 'Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad.'

23 Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse.

24 Ja Issand ilmutas ennast temale selsamal ööl ning ütles: 'Mina olen su isa Aabrahami Jumal. Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast.'

25 Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Issanda nime ja lõi sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.

26 Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja väepealik Piikoliga.

27 Aga Iisak ütles neile: 'Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!'

28 Ja nemad vastasid: 'Me näeme selgesti, et Issand on sinuga. Seepärast me ütleme: Olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu,

29 et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Issanda õnnistatu!'

30 Siis ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid.

31 Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga.

32 Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: 'Me leidsime vett.'

33 Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba.

34 Kui Eesav oli nelikümmend aastat vana, võttis ta naiseks Juuditi, hett Beeri tütre, ja Baasmati, hett Eeloni tütre.

35 Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.

   

Nga veprat e Swedenborg

 

Arcana Coelestia #4923

Studioni këtë pasazh

  
/ 10837  
  

4923. 'Saying, This one came out first' means that it had priority of place. This is clear from the meaning of 'coming out first', or being the firstborn, as priority of place and a higher position, dealt with in 3325. Dealt with here and in the remainder of this chapter is the birthright. Anyone unacquainted with the internal sense of the Word may suppose that merely the birthright, and consequently the privileges which the firstborn might lawfully acquire, are dealt with. But one who does have some knowledge of the internal sense may see plainly enough that something of higher significance also lies concealed in this description. He may see this not only from the actual fact that one of the infants put out a hand and then drew it back, at which point the other infant came out, but also from the fact that they received their names from this, and from the fact that the midwife bound a twice-dyed thread on the hand of him who was first. Other descriptions may also lead him to see the same, such as the incident very like the present one when, after Esau and Jacob had struggled together in the womb, Esau came out first with Jacob grasping his - Esau's - heel, Genesis 25:23-24, 26. In addition to this there is the incident involving the two sons of Joseph; when blessing them Jacob placed his right hand on the younger and his left on the older, Genesis 48:17-19.

[2] The Jews and also some Christians do, it is true, believe that these, along with all other descriptions in the Word, contain some hidden meaning which they call mystical, the reason for that belief being the holiness, so far as the Word is concerned, which has been impressed on them since early childhood. But when asked what that mystical meaning may be, they do not know. One may tell them that because the Word is Divine the mystical meaning within it must of necessity be the kind of meaning the angels in heaven understand, and that the Word cannot have any other mystical content, or if it does, that content would be either mythical, magical, or idolatrous. One may in addition tell them that this mystical meaning understood by the angels in heaven is nothing else than what is called spiritual and celestial, the sole subject of which is the Lord, His kingdom and the Church, and consequently good and truth, and that if they knew what good and truth were, or what love and faith were, they would also be acquainted with that mystical sense. Yet scarcely any Jew or Christian believes any of this when told it. Indeed members of the Church are so lacking in knowledge at the present day that any mention of that which is celestial and spiritual is barely intelligible to them. But even so, because in the Lord's Divine mercy I have been allowed to be simultaneously in heaven as a spirit and on earth as a man, and consequently to talk to angels, doing so now without a break for many years, what else can I do but disclose those things which are called the mystical contents of the Word, that is, its interiors, which are the spiritual and celestial things of the Lord's kingdom? What the details recorded here hold within them in the internal sense - the details regarding Tamar's two sons - will be stated in what follows below.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.