The Bible

 

Genesis 30

Study

   

1 Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: 'Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!'

2 Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: 'Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?'

3 Ja Raahel vastas: 'Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!'

4 Ja ta andis temale naiseks oma teenija Billa ning Jaakob heitis selle juurde.

5 Ja Billa jäi lapseootele ning tõi Jaakobile poja ilmale.

6 Siis ütles Raahel: 'Jumal tegi mulle õigust. Ta kuulis ka mu häält ja andis mulle poja.' Seepärast ta pani temale nimeks Daan.

7 Ja Billa, Raaheli teenija, jäi taas lapseootele ning tõi Jaakobile teise poja ilmale.

8 Siis ütles Raahel: 'Ma olen oma õega võidelnud Jumala võitlust ja olen võitnud.' Ja ta pani temale nimeks Naftali.

9 Kui Lea nägi, et ta oli lakanud sünnitamast, siis ta võttis oma teenija Silpa ja andis selle Jaakobile naiseks.

10 Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile poja ilmale

11 ning Lea ütles: 'Õnneks!' Ja ta pani temale nimeks Gaad.

12 Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile teise poja ilmale

13 ning Lea ütles: 'Ma olen õnnelik. Tõesti, naised kiidavad mind õnnelikuks.' Ja ta pani temale nimeks Aaser.

14 Kord läks Ruuben nisulõikuse ajal ja leidis väljalt lemmemarju ja tõi neid oma emale Leale. Ja Raahel ütles Leale: 'Anna ka minule oma poja lemmemarju!'

15 Aga ta vastas temale: 'Kas on veel vähe, et sa võtsid mu mehe? Nüüd tahad sa ka mu poja lemmemarjad ära võtta!' Siis ütles Raahel: 'Vastutasuks magagu ta täna öösel sinu juures su poja lemmemarjade eest!'

16 Kui Jaakob tuli õhtul väljalt, siis läks Lea temale vastu ja ütles: 'Sa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!' Ja tema magas sel ööl ta juures.

17 Ja Jumal kuulis Lead, ja Lea jäi lapseootele ja tõi Jaakobile viienda poja ilmale.

18 Ja Lea ütles: 'Jumal tasus mulle, et ma andsin oma teenija oma mehele.' Ja ta pani temale nimeks Issaskar.

19 Ja Lea jäi taas lapseootele ja tõi Jaakobile kuuenda poja ilmale.

20 Ja Lea ütles: 'Jumal valmistas mulle ilusa kingituse. Nüüd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud!' Ja ta pani temale nimeks Sebulon.

21 Ja pärastpoole ta tõi tütre ilmale ning pani temale nimeks Diina.

22 Aga Jumal mõtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema üsa.

23 Ja ta jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Jumal võttis ära mu teotuse!'

24 Ja ta pani temale nimeks Joosep, öeldes: 'Annaks Issand mulle lisaks veel teisegi poja!'

25 Ja kui Raahel oli Joosepi ilmale toonud, siis Jaakob ütles Laabanile: 'Lase mind, et saaksin minna koju ja oma kodumaale!

26 Anna mu naised ja lapsed, kelle pärast ma sind olen teeninud, ja ma lähen, sest sa tead ju ise, kuidas ma sind olen teeninud!'

27 Ja Laaban vastas temale: 'Kui ma nüüd sinu silmis armu leiaksin! Märgid näitavad mulle, et Issand on mind sinu pärast õnnistanud.'

28 Ja ta ütles: 'Nimeta mulle oma palk ja ma annan selle!'

29 Siis ta vastas temale: 'Sina tead ise, kuidas ma sind olen teeninud ja mis on saanud su karjast minu juures.

30 Sest pisut oli seda, mis sul oli enne mind. See on aga ohtrasti kasvanud ja Issand on sind õnnistanud minu sammude läbi. Millal ma siis nüüd saan hoolitseda ka oma pere eest?'

31 Siis ta küsis: 'Mis ma sulle pean andma?' Ja Jaakob vastas: 'Ära anna mulle midagi. Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su lambaid ja kitsi:

32 ma käisin täna läbi kõik su lamba- ja kitsekarjad, lahutades kõik tähnilised ja kirjud uted ja kõik mustad uted su tallede seast, samuti kirjud ja tähnilised kitsede hulgast. Need olgu mulle palgaks

33 ja mu õigus kostku minu eest tulevikus, kui sa tuled mu palka vaatama: kõik, kes ei ole tähnilised ja kirjud kitsede hulgas ja mustad tallede seas, loetagu minu poolt varastatuiks!'

34 Ja Laaban vastas: 'Hästi, sündigu tõesti su sõna järgi!'

35 Ja ta lahutas selsamal päeval vöödilised ja kirjud sikud ja kõik tähnilised ja kirjud kitsed, kellel oli valget küljes, ja kõik mustad tallede seas, andis need oma poegade hooleks

36 ning jättis kolme päeva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga jäi karjatama Laabani ülejäänud lambaid ja kitsi.

37 Ja Jaakob võttis enesele papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged vöödid, paljastades keppide valge puu.

38 Siis ta pani kooritud kepid lammaste ja kitsede ette rennidesse ja veekünadesse, kuhu loomad tulid jooma; ja joomas olles nad paaritusid.

39 Ja kui lambad ja kitsed keppide juures paaritusid, siis nad sünnitasid tallesid: vöödilisi, tähnilisi ja kirjusid.

40 Ja Jaakob eraldas noored jäärad: ta pööras isaloomade pead vöödiliste poole ja kõigi mustade poole Laabani karja hulgas. Nõnda tegi ta enesele eraldi karjad ega pannud neid Laabani lammaste ja kitsede sekka.

41 Ja iga kord, kui tugevamad loomad paaritusid, pani Jaakob kepid künadesse nende silme ette, et nad paarituksid keppide juures.

42 Aga kui loomad olid nõrgemad, siis ta ei pannud. Nõnda said nõrgad Laabanile ja tugevamad Jaakobile.

43 Ja mees kosus väga ja tal oli palju lambaid ja kitsi, teenijaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.

   

From Swedenborg's Works

 

Arcana Coelestia #4038

Study this Passage

  
/ 10837  
  

4038. And camels, and asses. That this signifies the truths of good, exterior and external, is evident from the signification of “camels,” as being general memory-knowledges of the natural man (see n. 3048, 3071, 3143, 3145—general memory-knowledges are the lower or more exterior truths of good), and from the signification of “asses,” as being still lower, that is, the external, truths of natural good (see n. 2781). What the interior goods and truths are; also the mediate ones; and likewise the exterior and external ones, may be seen from what was said above (n. 4009).

[2] Speaking generally, there are in man three things, namely, the corporeal, the natural, and the rational. The corporeal is the outermost, the natural is the intermediate, and the rational is the interior. So far as one of these reigns in man above another, he is said to be either corporeal, or natural, or rational. These three parts of man communicate in a wonderful manner; the corporeal with the natural, and the natural with the rational. When first born, man is merely corporeal, but within has the capacity of being perfected. Afterwards he becomes natural, and at last rational; from which it may be seen that there is communication of one part with another. The corporeal communicates with the natural by means of the senses, and does so in a distinct and separate manner by those which belong to the understanding, and by those which belong to the will, for both of these faculties must be perfected in man in order that he may become and may be a man. The senses of sight and hearing are especially those which perfect his intellectual faculty; and the other three senses have especial regard to the will. By means of these senses man’s corporeal communicates with his natural, which as before said is the middle part. For the things that enter by the senses, place themselves in the natural as in a kind of receptacle, which is the memory. The delight, the pleasure, and the desire therein, belong to the will, and are called natural goods; and the memory-knowledges belong to the understanding, and are called natural truths.

[3] By means of the things just spoken of, man’s natural communicates with his rational, which as before said, is the interior part. Such things as elevate themselves from the natural toward the rational, also place themselves in the rational, as in a kind of receptacle, which is the interior memory (concerning which see above, n. 2469-2480). What is blessed and happy therein belongs to the will, and is of rational good; and the interior mental views of things and perceptions belong to the understanding, and the things that belong to these are called rational truths. These three are what constitute man, and there are communications among the three. The external senses are the means by which man’s corporeal communicates with his natural; and the interior senses are those by which man’s natural communicates with his rational. And therefore those things in the natural that partake of the external senses, which are proper to the body, are those which are called the exterior and external truths of good; but those which partake of the internal senses which are proper to his spirit, and which communicate with the rational, are what are called interior goods and truths. Those which are between the two, and partake of both, are what are called mediate goods and truths. These three are in order from the interiors, and are what are signified in the internal sense by “flocks, and maidservants, and menservants, and camels, and asses.”

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.