¹ Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad.

² Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.

³ Nad ütlesid üksteisele: 'Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi.' Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks.

⁴ Ja nad ütlesid: 'Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!'

⁵ Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.

⁶ Ja Issand ütles: 'Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!

⁷ Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!'

⁸ Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.

⁹ Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal segas Issand ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.

¹⁰ Need olid Seemi järeltulijad: kui Seem oli sada aastat vana, siis sündis temale Arpaksad kaks aastat pärast veeuputust.

¹¹ Ja Seem elas pärast Arpaksadi sündimist viissada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

¹² Kui Arpaksad oli elanud kolmkümmend viis aastat, siis sündis temale Selah.

¹³ Ja Arpaksad elas pärast Selahi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

¹⁴ Kui Selah oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Eeber.

¹⁵ Ja Selah elas pärast Eeberi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

¹⁶ Kui Eeber oli elanud kolmkümmend neli aastat, siis sündis temale Peleg.

¹⁷ Ja Eeber elas pärast Pelegi sündimist nelisada kolmkümmend aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

¹⁸ Kui Peleg oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Reu.

¹⁹ Ja Peleg elas pärast Reu sündimist kakssada üheksa aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

²⁰ Kui Reu oli elanud kolmkümmend kaks aastat, siis sündis temale Serug.

²¹ Ja Reu elas pärast Serugi sündimist kakssada seitse aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

²² Kui Serug oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Naahor.

²³ Ja Serug elas pärast Naahori sündimist kakssada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

²⁴ Kui Naahor oli elanud kakskümmend üheksa aastat, siis sündis temale Terah.

²⁵ Ja Naahor elas pärast Terahi sündimist sada üheksateist aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.

²⁶ Kui Terah oli elanud seitsekümmend aastat, siis sündisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.

²⁷ Ja need olid Terahi järeltulijad: Terahile sündisid Aabram, Naahor ja Haaran; ja Haaranile sündis Lott.

²⁸ Aga Haaran suri enne kui ta isa Terah oma sünnimaal Kaldea Uuris.

²⁹ Ja Aabram ja Naahor võtsid enestele naised; Aabrami naise nimi oli Saarai ja Naahori naise nimi oli Milka, Haarani tütar; Haaran oli Milka ja Jiska isa.

³⁰ Aga Saarai oli viljatu, temal ei olnud last.

³¹ Ja Terah võttis oma poja Aabrami ja Haarani poja Loti, oma pojapoja, ja Saarai, oma minia, oma poja Aabrami naise, ja lahkus koos nendega Kaldea Uurist, et minna Kaananimaale; ja nad jõudsid Haaranini ning jäid sinna elama.

³² Ja Terahi elupäevi oli kakssada viis aastat, ja Terah suri Haaranis.

¹ What shall we say then that Abraham our father, as pertaining to the flesh, hath found?

² For if Abraham were justified by works, he hath whereof to glory; but not before God.

³ For what saith the scripture? Abraham believed God, and it was counted unto him for righteousness.

⁴ Now to him that worketh is the reward not reckoned of grace, but of debt.

⁵ But to him that worketh not, but believeth on him that justifieth the ungodly, his faith is counted for righteousness.

⁶ Even as David also describeth the blessedness of the man, unto whom God imputeth righteousness without works,

⁷ Saying, Blessed are they whose iniquities are forgiven, and whose sins are covered.

⁸ Blessed is the man to whom the Lord will not impute sin.

⁹ Cometh this blessedness then upon the circumcision only, or upon the uncircumcision also? for we say that faith was reckoned to Abraham for righteousness.

¹⁰ How was it then reckoned? when he was in circumcision, or in uncircumcision? Not in circumcision, but in uncircumcision.

¹¹ And he received the sign of circumcision, a seal of the righteousness of the faith which he had yet being uncircumcised: that he might be the father of all them that believe, though they be not circumcised; that righteousness might be imputed unto them also:

¹² And the father of circumcision to them who are not of the circumcision only, but who also walk in the steps of that faith of our father Abraham, which he had being yet uncircumcised.

¹³ For the promise, that he should be the heir of the world, was not to Abraham, or to his seed, through the law, but through the righteousness of faith.

¹⁴ For if they which are of the law be heirs, faith is made void, and the promise made of none effect:

¹⁵ Because the law worketh wrath: for where no law is, there is no transgression.

¹⁶ Therefore it is of faith, that it might be by grace; to the end the promise might be sure to all the seed; not to that only which is of the law, but to that also which is of the faith of Abraham; who is the father of us all,

¹⁷ (As it is written, I have made thee a father of many nations,) before him whom he believed, even God, who quickeneth the dead, and calleth those things which be not as though they were.

¹⁸ Who against hope believed in hope, that he might become the father of many nations; according to that which was spoken, So shall thy seed be.

¹⁹ And being not weak in faith, he considered not his own body now dead, when he was about an hundred years old, neither yet the deadness of Sara's womb:

²⁰ He staggered not at the promise of God through unbelief; but was strong in faith, giving glory to God;

²¹ And being fully persuaded that, what he had promised, he was able also to perform.

²² And therefore it was imputed to him for righteousness.

²³ Now it was not written for his sake alone, that it was imputed to him;

²⁴ But for us also, to whom it shall be imputed, if we believe on him that raised up Jesus our Lord from the dead;

²⁵ Who was delivered for our offences, and was raised again for our justification.