The Bible

 

Genesis 1

Study

1 Alguses lõi Jumal taeva ja maa.

2 Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.

3 Ja Jumal ütles: 'Saagu valgus!' Ja valgus sai.

4 Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.

5 Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.

6 Ja Jumal ütles: 'Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!'

7 Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.

8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.

9 Ja Jumal ütles: 'Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!' Ja nõnda sündis.

10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

11 Ja Jumal ütles: 'Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!' Ja nõnda sündis:

12 maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

13 Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.

14 Ja Jumal ütles: 'Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,

15 olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!' Ja nõnda sündis:

16 Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.

17 Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad

18 ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

19 Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.

20 Ja Jumal ütles: 'Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!'

21 Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

22 Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!'

23 Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.

24 Ja Jumal ütles: 'Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!' Ja nõnda sündis:

25 Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

26 Ja Jumal ütles: 'Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!'

27 Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.

28 Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!'

29 Ja Jumal ütles: 'Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!

30 Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.' Ja nõnda sündis.

31 Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.

From Swedenborg's Works

 

Arcana Coelestia #49

Study this Passage

  
/ 10837  
  

49. Verse 26 And God said, Let Us make man in Our image, according to Our likeness; and they will have dominion over the fish of the sea, and over the birds of the air, 1 and over the beasts, and over all the earth, and over every creeping thing that creeps on the earth.

To people in the Most Ancient Church with whom the Lord spoke face to face, the Lord appeared as Man. (Much can be told about those people, but this is not the time to do so.) For this reason they called nobody man except the Lord and whatever may have been His. They did not even call themselves man, but only the things which they perceived that they had from the Lord, such as every good stemming from love and every truth of faith. These things were said to be human because they were the Lord's.

[2] In the Prophets therefore, in the highest sense, 'man' and 'son of man' are used to mean the Lord. In the internal sense they are used to mean wisdom and intelligence, and so everyone who is regenerate, as in Jeremiah,

I looked to the earth, and behold, a void and an emptiness, and towards the heavens, and behold, they had no light. I looked, and behold there was no man; and all the birds of the air 1 had fled. Jeremiah 4:23, 25.

In Isaiah where in the internal sense 'man' means a regenerate person, the Lord Himself as the One Man is meant in the highest sense,

Thus said Jehovah, the Holy One of Israel, and He who formed him, It was I that made the earth and it was I that created man upon it; My hands stretched out the heavens, and I commanded all their host. Isaiah 45:11-13

[3] The Lord was therefore seen by the Prophets as Man, for example by Ezekiel,

Above the firmament in appearance like a sapphire stone there was the likeness of a throne, and above the likeness of a throne, there was a likeness, as the appearance of a Man upon it above. Ezekiel 1:26.

And the One whom Daniel saw was called 'a Son of Man', or what amounts to the same, Man,

I looked, and behold, with the clouds of heaven One like the Son of Man was coming; and He came even to the Ancient of Days, and they brought Him near before Him. And to Him was given dominion and glory and kingdom; and all peoples, nations, and languages will serve Him. His dominion is the dominion of an age, which will not pass away, and His kingdom one that will not perish. Daniel 7:13-14.

[4] Moreover the Lord quite often calls Himself the Son of Man or Man, and, as is done in Daniel, foretells His entry into glory,

They will see the Son of Man coming on the clouds of heaven with power and glory. Matthew 24:23, 30.

The literal sense of the Word is called 'the clouds of heaven', its internal sense 'power and glory'. The internal sense, in every single detail, focuses exclusively on the Lord and His kingdom. Consequently it is the spiritual sense which contains power and glory.

Footnotes:

1. literally, bird of the heavens (or the skies)

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.