The Bible

 

Genesis 1

Study

1 Alguses lõi Jumal taeva ja maa.

2 Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.

3 Ja Jumal ütles: 'Saagu valgus!' Ja valgus sai.

4 Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.

5 Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.

6 Ja Jumal ütles: 'Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!'

7 Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.

8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.

9 Ja Jumal ütles: 'Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!' Ja nõnda sündis.

10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

11 Ja Jumal ütles: 'Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!' Ja nõnda sündis:

12 maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

13 Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.

14 Ja Jumal ütles: 'Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,

15 olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!' Ja nõnda sündis:

16 Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.

17 Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad

18 ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

19 Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.

20 Ja Jumal ütles: 'Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!'

21 Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

22 Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!'

23 Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.

24 Ja Jumal ütles: 'Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!' Ja nõnda sündis:

25 Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

26 Ja Jumal ütles: 'Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!'

27 Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.

28 Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!'

29 Ja Jumal ütles: 'Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!

30 Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.' Ja nõnda sündis.

31 Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.

From Swedenborg's Works

 

Arcana Coelestia #39

Study this Passage

  
/ 10837  
  

39. Verse 20 And God said, Let the waters bring forth creeping things, living creatures; and let birds fly above the earth, upon the face 1 of the expanse of the heavens.

After the great lights have been kindled and lodged in the internal man, from which the external man receives its light, a person starts to live for the first time. Till then he can hardly be said to have lived, for he had imagined that the good he had done he had done from himself, and the truth he had uttered he had spoken from himself. And since man functioning from himself is dead - there being nothing in him that is not evil and false - therefore whatever he brings forth from himself is not living. So true is this that of himself he is incapable of doing any good deed that is in itself good. The fact that man cannot begin to think about good or to will it, and so cannot do good, unless the Lord is the source, is clear to everyone from the doctrine of faith, for the Lord says in Matthew,

He who sows the good seed is the Son of Man. Matthew 13:37.

Nor can good come from anywhere else than the one fount itself of all good, as yet again He says,

Nobody is good but one, God. Luke 18:19.

[2] Nevertheless when the Lord is revitalizing a person, or regenerating him, He does allow him, to begin with, to imagine that good and truth originate in himself, for at that point a person cannot grasp anything else, or be led to believe and finally perceive, that all good and truth come from the Lord alone. As long as he held the former opinion his truths and goods were comparable to 'a tender plant', then 'a plant bearing seed', and after that 'a fruit tree', which are inanimate. But once he has been brought to life by love and faith and believes that the Lord is at work in every good deed he does and in every truth he utters, he is compared first to creeping things from the water and to birds which fly above the earth, and then to beasts, all of which are animate and are called 'living creatures'.

Footnotes:

1. literally, the faces

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.