Библијата

 

Kohtunikud 9

Студија

   

1 Ja Abimelek, Jerubbaali poeg, läks Sekemisse oma ema vendade juurde ja rääkis nendega ja kogu oma ema isakoja suguvõsaga, öeldes:

2 'Rääkige ometi kõigi Sekemi kodanike kuuldes: Kumb on teile parem, kas see, et seitsekümmend meest, kõik Jerubbaali pojad, valitsevad teie üle, või et üksainus mees valitseb teie üle? Ja mõelge ka sellele, et minagi olen teie luust ja lihast!'

3 Ja tema ema vennad rääkisid tema kasuks kõigi Sekemi kodanike kuuldes kõik needsamad sõnad. Ja nende süda kaldus Abimeleki poole, sest nad ütlesid: 'Ta on meie vend.'

4 Ja nad andsid temale seitsekümmend hõbeseeklit Baal-Beriti kojast; ja Abimelek palkas sellega tühiseid ja jultunud mehi, ja need järgnesid temale.

5 Siis ta läks oma isakotta Ofrasse ja tappis ära oma vennad, Jerubbaali pojad, seitsekümmend meest ühe ja sama kivi peal; aga Jootam, Jerubbaali noorim poeg, jäi alles, sest ta oli pugenud peitu.

6 Ja kõik Sekemi kodanikud ja kõik kindluse elanikud kogunesid ning läksid ja tõstsid Abimeleki kuningaks Sekemis oleva Kivisambatamme juures.

7 Kui sellest jutustati Jootamile, siis ta läks ja seisis Gerisimi mäeharjal, tõstis häält, hüüdis ja ütles neile: 'Kuulge mind, Sekemi kodanikud, et Jumal kuuleks teid!

8 Ükskord läksid puud võidma enestele kuningat. Nad ütlesid õlipuule: 'Ole meile kuningaks!'

9 Aga õlipuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma õlist, millega austatakse jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

10 Siis ütlesid puud viigipuule: 'Tule sina meile kuningaks!'

11 Aga viigipuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma magususest ja oma heast viljast ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

12 Siis ütlesid puud viinapuule: 'Tule sina meile kuningaks!'

13 Aga viinapuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma veinist, mis rõõmustab jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

14 Siis ütlesid kõik puud orjavitsale: 'Tule sina meile kuningaks!'

15 Aga orjavits vastas puudele: 'Kui te tõesti tahate mind võida enestele kuningaks, siis tulge otsige pelgupaika minu varju all! Aga kui mitte, siis orjavitsast puhkeb tuli ja põletab ära Liibanoni seedrid.'

16 Kui te nüüd olete talitanud tõsiselt ja otsekoheselt, tõstes kuningaks Abimeleki, ja kui te olete teinud head Jerubbaalile ja tema soole, ja kui te temale olete tasunud ta kätetöö eest,

17 sest mu isa sõdis ju teie eest, pani kaalule oma elu ja päästis teid midjanlaste käest,

18 teie aga olete nüüd tõusnud mu isakoja vastu ja olete tapnud tema pojad, seitsekümmend meest ühe kivi peal, ja olete Sekemi kodanikele tõstnud kuningaks Abimeleki, tema teenija poja, sellepärast et ta on teie vend,

19 kui te siis sel päeval olete talitanud Jerubbaali ja tema sooga tõsiselt ja otsekoheselt, siis tundke rõõmu Abimelekist ja tema tundku rõõmu ka teist!

20 Aga kui mitte, siis puhkegu tuli Abimeleki käest ja põletagu ära Sekemi kodanikud ja kindluse elanikud! Nõndasamuti puhkegu tuli Sekemi kodanike käest ja kindluse elanike käest ja põletagu ära Abimelek!'

21 Siis Jootam põgenes ja pääses ning läks Beerasse ja elas seal oma venna Abimeleki pärast.

22 Kui Abimelek oli kolm aastat valitsenud Iisraeli üle,

23 läkitas Jumal kurja vaimu Abimeleki ja Sekemi kodanike vahele, ja Sekemi kodanikud reetsid Abimeleki,

24 et vägivald Jerubbaali seitsmekümne poja vastu tasutaks ja nende veri pandaks nende venna Abimeleki peale, kes nad tappis, ja Sekemi kodanike peale, kes kinnitasid tema käsi oma vendi tapma.

25 Ja Sekemi kodanikud seadsid temale varitsejaid mäetippudesse, ja need riisusid kõiki, kes teel neist mööda läksid; ja sellest teatati Abimelekile.

26 Aga Gaal, Ebedi poeg, tuli koos oma vendadega, ja nad asusid Sekemisse; ja Sekemi kodanikud usaldasid teda.

27 Nad läksid väljale ja noppisid viinamarju oma viinamägedelt ning surusid mahla ja pidasid peo; nad läksid oma jumalakotta ning sõid ja jõid ja sajatasid Abimelekit.

28 Ja Gaal, Ebedi poeg, ütles: 'Kes on Abimelek ja mis on Sekem, et me peame teda teenima? Eks ta ole Jerubbaali poeg ja Sebul tema käsutäitja? Teenige Sekemi isa Hamori mehi! Miks peaksime teda teenima?

29 Jah, antaks see rahvas ometi minu käe alla, ma ajaksin Abimeleki ära!' Ja ta ütles Abimelekile: 'Suurenda oma sõjaväge ja tule välja!'

30 Kui Sebul, linna ülem, kuulis Ebedi poja Gaali sõnu, siis süttis ta viha põlema.

31 Ja ta läkitas salaja käskjalad Aruumasse Abimelekile ütlema: 'Vaata, Gaal, Ebedi poeg, ja tema vennad on tulnud Sekemisse, ja näe, nad ässitavad linna sinu vastu.

32 Aga tõuse nüüd öösel, sina ja rahvas, kes on koos sinuga, ja varitse väljal!

33 Ja hommikul, kui päike tõuseb, asu varakult teele ja mine linnale kallale; ja vaata, kui Gaal ja rahvas, kes on koos temaga, tuleb välja su vastu, siis talita temaga, nagu su käsi jaksab!'

34 Ja Abimelek tõusis öösel üles ja kogu rahvas, kes oli koos temaga, ja nad varitsesid Sekemit neljas salgas.

35 Ka Gaal, Ebedi poeg, läks välja ning asus linna värava suhu; aga Abimelek ja rahvas, kes oli koos temaga, tõusid varitsuspaigast.

36 Kui Gaal nägi rahvast, siis ta ütles Sebulile: 'Vaata, rahvas tuleb alla mäetippudelt.' Aga Sebul vastas temale: 'Sa näed mägede varje, nagu oleksid need mehed.'

37 Gaal aga jätkas kõnelust ja ütles: 'Vaata, rahvas tuleb alla Maa-nabalt ja üks salk tuleb Ennustajatamme poolt.'

38 Ja Sebul ütles temale: 'Kus on nüüd sinu suu? Sina ju ütlesid: Kes on Abimelek, et peaksime teda teenima? Eks see ole rahvas, keda sa põlgasid? Mine siis nüüd ja sõdi tema vastu!'

39 Ja Gaal läks välja Sekemi kodanike ees ning sõdis Abimeleki vastu.

40 Aga Abimelek ajas teda taga ja Gaal põgenes tema eest ning mahalööduid langes hulganisti kuni värava suuni.

41 Ja Abimelek jäi Aruumasse; aga Sebul ajas Gaali ja tema vennad Sekemist ära.

42 Teisel päeval läks rahvas väljale ja sellest teatati Abimelekile.

43 Siis ta võttis oma sõjaväe ja jaotas selle kolmeks osaks ning varitses väljal. Ja ta vaatas, ja ennäe, rahvas tuli linnast välja. Siis ta tõusis nende vastu ja lõi neid.

44 Ja Abimelek ja need salgad, kes olid koos temaga, tungisid peale ning asusid linna värava suhu, ja kaks salka tungis kallale kõigile, kes olid väljal, ja lõi need maha.

45 Ja Abimelek sõdis kogu selle päeva linna vastu ja vallutas linna ning tappis rahva, kes oli seal sees. Ja ta kiskus linna maha ning külvas soola peale.

46 Kui kõik Sekemi tornis asujad sellest kuulsid, siis läksid nad Eel-Beriti koja võlvistikku.

47 Kui Abimelekile teatati, et kõik Sekemi tornis asujad olid kokku kogunenud,

48 siis läks Abimelek Salmoni mäele, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga; ja Abimelek võttis kirve kätte ja raius haokubu, tõstis ja pani selle enesele õlale ning ütles rahvale, kes oli koos temaga: 'Mida te nägite mind tegevat, seda tehke kähku nagu minagi!'

49 Siis raius ka kogu rahvas, igamees oma haokubu, läks Abimeleki järel ja pani kubu võlvistiku peale ning nad süütasid võlvistiku seesolijate kohal põlema, nõnda et ka kõik Sekemi torni inimesed said surma, ligi tuhat meest ja naist.

50 Siis läks Abimelek Teebesisse ja piiras Teebesit ning vallutas selle.

51 Aga keset linna oli tugev torn ja sinna põgenesid kõik mehed ja naised ja kõik linna elanikud; nad sulgesid eneste järel ukse ja läksid üles torni katusele.

52 Ja Abimelek tuli torni juurde ning sõdis selle vastu; ja ligines torni uksele, et seda tulega põletada.

53 Aga üks naine viskas pealmise veskikivi Abimelekile pähe ja purustas tema kolju.

54 Siis Abimelek kutsus kiiresti poisi, oma sõjariistade kandja, ja ütles temale: 'Tõmba oma mõõk ja surma mind, et minu kohta ei öeldaks: Naine tappis tema!' Ja tema poiss pistis ta läbi, nõnda et ta suri.

55 Kui Iisraeli mehed nägid, et Abimelek oli surnud, siis läks igaüks koju.

56 Nõnda tasus Jumal Abimeleki kurjuse, mida ta oli teinud oma isale, tappes oma seitsekümmend venda.

57 Ja kõik Sekemi meeste kurjuse tasus Jumal nende pea peale; nõnda tabas neid Jootami, Jerubbaali poja needus.

   

Коментар

 

#56 What Olives Have to Tell Us About Love

Од страна на Jonathan S. Rose

Title: What Olives Have to Tell Us about Love

Topic: Word

Summary: First we looked at olives, olive trees, and the Mount of Olives in Scripture; then talked about God's Plan A for everyone of every nationality, color, creed, and family to reach the highest heaven.

Use the reference links below to follow along in the Bible as you watch.

References:
Genesis 8:11
Exodus 23:9-12; 30:22-25
Deuteronomy 6:10; 8:5, 9; 24:19; 28:1-3, 5
Judges 9:7-15
1 Kings 6:21
Psalms 52:5-8
Isaiah 17:4-end
Isaiah 24:1
Jeremiah 11:16
Zechariah 3:10; 4:11-12
Matthew 21:1-end
Matthew 24:3; 26:30
Luke 19:37; 21:37; 23:3
John 7; 8:1
Revelation 11:3
1 John 4:20-21
Romans 11:16

Пушти видео
Spirit and Life Bible Study broadcast from 8/31/2011. The complete series is available at: www.spiritandlifebiblestudy.com

Библијата

 

John 7

Студија

   

1 After these things, Jesus was walking in Galilee, for he wouldn't walk in Judea, because the Jews sought to kill him.

2 Now the feast of the Jews, the Feast of Booths, was at hand.

3 His brothers therefore said to him, "Depart from here, and go into Judea, that your disciples also may see your works which you do.

4 For no one does anything in secret, and himself seeks to be known openly. If you do these things, reveal yourself to the world."

5 For even his brothers didn't believe in him.

6 Jesus therefore said to them, "My time has not yet come, but your time is always ready.

7 The world can't hate you, but it hates me, because I testify about it, that its works are evil.

8 You go up to the feast. I am not yet going up to this feast, because my time is not yet fulfilled."

9 Having said these things to them, he stayed in Galilee.

10 But when his brothers had gone up to the feast, then he also went up, not publicly, but as it were in secret.

11 The Jews therefore sought him at the feast, and said, "Where is he?"

12 There was much murmuring among the multitudes concerning him. Some said, "He is a good man." Others said, "Not so, but he leads the multitude astray."

13 Yet no one spoke openly of him for fear of the Jews.

14 But when it was now the midst of the feast, Jesus went up into the temple and taught.

15 The Jews therefore marveled, saying, "How does this man know letters, having never been educated?"

16 Jesus therefore answered them, "My teaching is not mine, but his who sent me.

17 If anyone desires to do his will, he will know about the teaching, whether it is from God, or if I am speaking from myself.

18 He who speaks from himself seeks his own glory, but he who seeks the glory of him who sent him is true, and no unrighteousness is in him.

19 Didn't Moses give you the law, and yet none of you keeps the law? Why do you seek to kill me?"

20 The multitude answered, "You have a demon! Who seeks to kill you?"

21 Jesus answered them, "I did one work, and you all marvel because of it.

22 Moses has given you circumcision (not that it is of Moses, but of the fathers), and on the Sabbath you circumcise a boy.

23 If a boy receives circumcision on the Sabbath, that the law of Moses may not be broken, are you angry with me, because I made a man completely healthy on the Sabbath?

24 Don't judge according to appearance, but judge righteous judgment."

25 Therefore some of them of Jerusalem said, "Isn't this he whom they seek to kill?

26 Behold, he speaks openly, and they say nothing to him. Can it be that the rulers indeed know that this is truly the Christ?

27 However we know where this man comes from, but when the Christ comes, no one will know where he comes from."

28 Jesus therefore cried out in the temple, teaching and saying, "You both know me, and know where I am from. I have not come of myself, but he who sent me is true, whom you don't know.

29 I know him, because I am from him, and he sent me."

30 They sought therefore to take him; but no one laid a hand on him, because his hour had not yet come.

31 But of the multitude, many believed in him. They said, "When the Christ comes, he won't do more signs than those which this man has done, will he?"

32 The Pharisees heard the multitude murmuring these things concerning him, and the chief priests and the Pharisees sent officers to arrest him.

33 Then Jesus said, "I will be with you a little while longer, then I go to him who sent me.

34 You will seek me, and won't find me; and where I am, you can't come."

35 The Jews therefore said among themselves, "Where will this man go that we won't find him? Will he go to the Dispersion among the Greeks, and teach the Greeks?

36 What is this word that he said, 'You will seek me, and won't find me; and where I am, you can't come'?"

37 Now on the last and greatest day of the feast, Jesus stood and cried out, "If anyone is thirsty, let him come to me and drink!

38 He who believes in me, as the Scripture has said, from within him will flow rivers of living water."

39 But he said this about the Spirit, which those believing in him were to receive. For the Holy Spirit was not yet given, because Jesus wasn't yet glorified.

40 Many of the multitude therefore, when they heard these words, said, "This is truly the prophet."

41 Others said, "This is the Christ." But some said, "What, does the Christ come out of Galilee?

42 Hasn't the Scripture said that the Christ comes of the seed of David, and from Bethlehem, the village where David was?"

43 So there arose a division in the multitude because of him.

44 Some of them would have arrested him, but no one laid hands on him.

45 The officers therefore came to the chief priests and Pharisees, and they said to them, "Why didn't you bring him?"

46 The officers answered, "No man ever spoke like this man!"

47 The Pharisees therefore answered them, "You aren't also led astray, are you?

48 Have any of the rulers believed in him, or of the Pharisees?

49 But this multitude that doesn't know the law is accursed."

50 Nicodemus (he who came to him by night, being one of them) said to them,

51 "Does our law judge a man, unless it first hears from him personally and knows what he does?"

52 They answered him, "Are you also from Galilee? Search, and see that no prophet has arisen out of Galilee."

53 Everyone went to his own house,