Библијата

 

Exodus 10

Студија

   

1 Siis Issand ütles Moosesele: 'Mine vaarao juurde, sest ma olen teinud kõvaks tema südame ja ta sulaste südamed, et teha tema juures oma imetegusid,

2 ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes, kuidas ma olen näidanud egiptlastele oma jõudu, ja mu imetegudest, mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen Issand!'

3 Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ning ütlesid temale: 'Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Kui kaua sa tõrgud alistumast mu ees? Lase mu rahvas minna ja mind teenida!

4 Sest kui sa keelad mu rahvast minemast, vaata, siis ma toon homme su maale rohutirtsud.

5 Need katavad maapinna, nõnda et maad pole näha, ja nad söövad jäänused säilinust, mis teile rahest üle jäi, ja nad söövad ära kõik puud, mis teil väljal kasvavad.

6 Ja nad täidavad su kojad ja kõik su sulaste kojad ja kõik egiptlaste kojad, mida ei ole näinud su isad ja su isade isad oma maa peale tuleku päevast tänini.' Ja ta pöördus ümber ning läks ära vaarao juurest.

7 Siis vaarao sulased ütlesid temale: 'Kui kaua on see meile püüniseks? Lase mehed minna, et nad teeniksid Issandat, oma Jumalat! Kas sa veelgi ei mõista, et Egiptus hukkub?'

8 Siis toodi Mooses ja Aaron tagasi vaarao juurde ja tema ütles neile: 'Minge teenige Issandat, oma Jumalat! Aga kes need minejad õieti on?'

9 Ja Mooses vastas: 'Me läheme oma noorte ja vanadega, oma poegade ja tütardega, me läheme oma lammaste, kitsede ja veistega, sest meil on Issanda püha.'

10 Tema aga ütles neile: 'Issand olevat siis teie juures, kui ma lasen ära teid ja teie väetid lapsed! Te näete ka ise, et teil on kuri nõu.

11 Nõnda ei sünni! Mingu ainult mehed ja teenigu Issandat, sest te olete ju seda nõudnud!' Ja nad aeti vaarao eest ära.

12 Siis Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi Egiptusemaa kohale rohutirtsude pärast, et need tuleksid Egiptusemaale ja sööksid ära kõik maa rohu, kõik, mis rahe on alles jätnud!'

13 Ja Mooses sirutas oma kepi välja Egiptusemaa kohale ning Issand saatis maale idatuule kogu selle päeva ja kogu selle öö; kui hommik tuli, tõi idatuul kaasa rohutirtsud.

14 Rohutirtsud tulid kogu Egiptusemaale ja laskusid väga suurel hulgal kõigisse Egiptuse paigusse; enne seda ei ole rohutirtse sel määral olnud ega ole neid olnud ka enam pärast seda.

15 Need katsid kogu maapinna, nõnda et maa mustas; nad sõid ära kõik maa rohu ja kõik puude vilja, mis rahe oli üle jätnud. Ja kogu Egiptusemaal ei jäänud üle midagi haljast puudel ega väljarohtudel.

16 Siis vaarao kutsus kiiresti Moosese ja Aaroni ning ütles: 'Ma olen pattu teinud Issanda, teie Jumala, ja teie vastu.

17 Nüüd aga andke mu patt veel seekord andeks ja paluge Issandat, oma Jumalat, et ta ometi võtaks minult selle surma!'

18 Ja ta läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.

19 Siis Issand pööras tuule väga kangeks läänetuuleks, see tõstis rohutirtsud üles ja ajas need Kõrkjamerre; ühtainsatki rohutirtsu ei jäänud alles kogu Egiptuse maa-alale.

20 Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi minna.

21 Siis Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb Egiptusemaale niisugune pimedus, et katsu või käega!'

22 Ja Mooses sirutas oma käe taeva poole ning kogu Egiptusemaale tuli kolmeks päevaks pilkane pimedus:

23 üks ei näinud teist ja ükski ei liikunud paigast kolmel päeval. Aga kõigil Iisraeli lastel oli oma asupaikades valge.

24 Siis vaarao kutsus Moosese ning ütles: 'Minge teenige Issandat! Ainult teie lambad, kitsed ja veised jäägu paigale. Ka teie väetid lapsed mingu koos teiega!'

25 Aga Mooses vastas: 'Sina pead meile kaasa andma ka tapa- ja põletusohvrid, et saaksime neid tuua Issandale, oma Jumalale!

26 Meie karigi peab tulema koos meiega, sõrgagi ei tohi maha jääda, sest sellest me ju võtame Issanda, oma Jumala teenimiseks. Me ei tea isegi, millega peame teenima Issandat, enne kui jõuame sinna.'

27 Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame, nõnda et ta ei tahtnud neid ära lasta.

28 Ja vaarao ütles temale: 'Mine ära mu juurest! Hoia, et sa enam ei ilmu mu palge ette! Sest päeval, mil sa ilmud mu palge ette, sa sured!'

29 Ja Mooses vastas: 'Õigesti oled rääkinud! Enam ma ei ilmu su palge ette!'

   

Од делата на Сведенборг

 

Arcana Coelestia #9397

Проучи го овој пасус

  
/ 10837  
  

9397. And read it in the ears of the people. That this signifies for hearkening and obedience, is evident from the signification of “reading,” as being for hearkening; for when anything is read, it is that it may be heard, perceived, and obeyed; that is, that it may be hearkened unto; and from the signification of “in the ears,” as being for obedience; for “the ears,” and “hearing,” signify obeying (see n. 2542, 3869, 4551, 4652-4660, 5471, 5475, 7216, 8361, 8990, 9311).

[2] As “the ears” signify not only hearing and notice, but also obedience, therefore in the Word frequent mention is made of speaking “in the ears,” and reading “in the ears,” of people; and not of speaking and reading “before them;” as in Jeremiah:

Hear thou these words that I speak in thine ears, and in the ears of all the people (Jeremiah 28:7).

They spoke these words in the ears of the people (1 Samuel 11:4).

Let thine handmaid speak in thine ears (1 Samuel 25:24).

Proclaim in the ears of the people, saying (Judg. 7:3).

Speak in the ears of the people (Exodus 11:2).

Hear, O Israel, the statutes and the judgments which I speak in your ears this day (Deuteronomy 5:1.

I speak these words in their ears (Deuteronomy 31:28).

Moses spoke all the words of the song in the ears of the people (Deuteronomy 32:44).

He read in their ears all the words of the book of the covenant (2 Kings 23:2).

They said unto him, Sit down and read it in our ears; and Baruch read it in their ears (Jeremiah 36:15).

When Jesus had ended all the words in the ears of the people (Luke 7:1).

[3] As “the ear,” and “hearing,” signify the reception of truth, notice, and obedience, thus the first and the last of faith, therefore it was so often said by the Lord, “He that hath an ear to hear, let him hear” (Matthew 11:15; 13:9, 43; Mark 4:9, 23; 7:16; Luke 14:35). And because by “the deaf,” that is, those who do not hear, are signified in the spiritual sense those who are not in the faith of truth, because they are not in the knowledge and consequent perception of it (n. 6989, 9209), therefore when the Lord healed one that was deaf, “He put His finger into his ears, and said, Ephphatha, that is, Be opened. And straightway his ears were opened” (Mark 7:32-35). (That all the miracles of the Lord infolded and signified states of the church, see n. 8364, 9086)

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.

Библијата

 

Luke 7:1

Студија

       

1 After he had finished speaking in the hearing of the people, he entered into Capernaum.