Die Bibel

 

Genesis 9

Lernen

   

1 Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: 'Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!

2 Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need on teie kätte antud.

3 Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi.

4 Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!

5 Tõepoolest, teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!

6 Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!

7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!'

8 Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:

9 'Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,

10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega.

11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.'

12 Ja Jumal ütles: 'Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:

13 ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.

14 Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart,

15 siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks.

16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.'

17 Ja Jumal ütles Noale: 'See on selle lepingu tähis, mille ma olen teinud enese ja kõige liha vahel, mis maa peal on.'

18 Ja Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa.

19 Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.

20 Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe.

21 Ta jõi veini, jäi joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks.

22 Aga Haam, Kaanani isa, nägi oma isa paljast ihu ja rääkis sellest oma kahele vennale õues.

23 Siis Seem ja Jaafet võtsid vaiba ja panid enestele õlgadele, läksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende näod olid ära pööratud, nõnda et nad oma isa paljast ihu ei näinud.

24 Kui Noa ärkas oma veiniuimast ja sai teada, mis ta noorem poeg oli teinud,

25 siis ta ütles: 'Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!'

26 Ta ütles veel: 'Kiidetud olgu Issand, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane!

27 Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!'

28 Ja Noa elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat.

29 Ja kõiki Noa elupäevi oli üheksasada viiskümmend aastat; siis ta suri.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #1023

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

1023. And I, behold, I establish My covenant. That this signifies the presence of the Lord in charity, is evident from the signification of “covenant” as shown above n. 666), where it was shown that a “covenant” signifies regeneration, and indeed the conjunction of the Lord with the regenerate man by love; and that the heavenly marriage is that veriest covenant itself, and consequently so is the heavenly marriage with every regenerate man. This marriage or covenant has been treated of before. With the man of the Most Ancient Church the heavenly marriage was in the Own of his will part, but with the man of the Ancient Church the heavenly marriage was effected in the Own of his intellectual part. For when man’s will part had become wholly corrupt, the Lord miraculously separated the Own of his intellectual part from that corrupt Own of his will part, and in the Own of his intellectual part He formed a new will, which is conscience, and into the conscience insinuated charity, and into the charity innocence, and thus conjoined Himself with man, or what is the same, made a covenant with him. So far as the Own of man’s will part can be separated from this Own of the intellectual part, the Lord can be present with him, or conjoin Himself, or enter into a covenant with him. Temptations and the like means of regeneration cause the Own of man’s will part to be quiescent, to become as nothing, and as it were to die. So far as this is done the Lord through conscience implanted in the Own of man’s intellectual part can work in charity. And this is what is here called a “covenant.”

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.