Die Bibel

 

Genesis 33

Lernen

   

1 Kui Jaakob oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tuli Eesav ja koos temaga nelisada meest. Ta jaotas nüüd lapsed Lea ja Raaheli ja mõlema teenija vahel,

2 seadis teenijad ja nende lapsed ette, Lea ja tema lapsed nende järele, Raaheli ja Joosepi viimaseiks.

3 Ta ise aga läks nende eel ja kummardas seitse korda maani, kuni ta jõudis oma venna juurde.

4 Aga Eesav jooksis temale vastu ja süleles teda, langes temale kaela ja suudles teda; ja nad nutsid.

5 Siis ta tõstis oma silmad üles ja nägi naisi ja lapsi, ja ta küsis: 'Kes need sul on?' Ja tema vastas: 'Need on lapsed, keda Jumal su sulasele armulikult on andnud.'

6 Ka teenijad astusid ligi, nemad ise ja nende lapsed, ja nad kummardasid.

7 Siis astus ligi ka Lea koos oma lastega ja nad kummardasid; lõppeks astusid ligi Joosep ja Raahel ja kummardasid.

8 Siis ta küsis: 'Mida sa kavatsed kogu selle leeriga, keda ma kohtasin?' Ja tema vastas: 'Oma isanda silmis armu leida!'

9 Aga Eesav ütles: 'Mul eneselgi on küllalt, mu vend. Jäägu sulle, mis sul on!'

10 Kuid Jaakob vastas: 'Sugugi mitte! Kui ma nüüd su silmis olen armu leidnud, siis võta mu kingitus minult vastu! Sest ma olen ju tohtinud näha su palet, otsekui näeks Jumala palet, ja sa oled olnud mu vastu lahke.

11 Võta nüüd minu tervituskink, mis sulle toodi, sest Jumal on olnud mu vastu armuline ja mul on kõike küllalt!' Ja ta käis temale peale, kuni ta võttis.

12 Siis ütles Eesav: 'Hakkame liikuma ja lähme, ja mina käin sinuga rinnu.'

13 Aga Jaakob vastas temale: 'Mu isand näeb ju, et lapsed on väetid ja minu hooleks on imetajad lambad ja lehmad; kui neid liiga kiiresti aetakse ühegi päeva, siis sureb kogu kari.

14 Mingu aga mu isand oma sulase eel ja mina liigun pikkamisi oma ees käiva karja kannul ja laste kannul, kuni ma jõuan oma isanda juurde Seiri.'

15 Eesav ütles: 'Ma jätan siis sinu juurde osa rahvast, kes koos minuga on.' Aga tema vastas: 'Mispärast nõnda? Kui ma ainult oma isanda silmis armu leiaksin!'

16 Ja Eesav läks selsamal päeval oma teed tagasi Seiri.

17 Aga Jaakob liikus Sukkotti, ehitas enesele koja ja tegi oma karjadele lehtkatused; seepärast pandi sellele paigale nimeks Sukkot.

18 Ja Jaakob jõudis Mesopotaamiast tulles õnnelikult Sekemi linna, mis on Kaananimaal, ja lõi linna ees leeri üles.

19 Ta ostis selle väljaosa, kuhu ta oma telgi oli üles löönud, Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest.

20 Ja ta püstitas sinna altari ning pani sellele nimeks 'Jumal, Iisraeli Jumal'.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #4363

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

4363. Verses 8-11 And he said, What do you mean by all this camp which I met? And he said, To find favour in the eyes of my lord. And Esau said, I have much, my brother; let what is yours be yours. And Jacob said, No, I beg of you; if now I have found favour in your eyes, then take my gift from my hand; inasmuch as I have seen your face, as though seeing the face of God, and you have accepted me. Take now my blessing which is brought to you, because God has graciously bestowed much on me, and because I have everything. And he urged him, and he took it.

'He said, What do you mean by all this camp which I met?' means the specific things which came from the good of truth. 'And he said, To find favour in the eyes of my lord' means an introduction that went favourably. 'And Esau said, I have much, my brother; let what is yours be yours' means a tacit acceptance, in order that in this way He might instill the affection for good that develops out of truth. 'And Jacob said, No, I beg of you' means the birth of that affection. 'If now I have found favour in your eyes, then take my gift from my hand' means the reciprocation of that affection, in order that it might be instilled. 'Inasmuch as I have seen your face, as though seeing the face of God, and you have accepted me' means the affection itself within that perception by which it was instilled reciprocally. 'Take now my blessing which is brought to you' means the Divine goods and truths which were to become linked to Divine Natural Good. 'Because God has graciously bestowed much on me' means conferred by Providence. 'And because I have everything' means his spiritual riches. 'And he urged him, and he took it' means that that affection originating in the good of truth was instilled by means of affection inspired by Divine Good.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.