Die Bibel

 

Genesis 20

Lernen

   

1 Ja Aabraham siirdus sealt Lõunamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris võõrana.

2 Ja Aabraham ütles oma naise Saara kohta: 'Ta on minu õde.' Siis Gerari kuningas Abimelek läkitas järele ja võttis Saara.

3 Aga Jumal tuli Abimeleki juurde öösel unes ja ütles temale: 'Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine!'

4 Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: 'Issand, kas tahad surmata ka õiget rahvast?

5 Eks ta öelnud mulle: Ta on minu õde? Ja tema ütles ka ise: Ta on mu vend. Ma tegin seda vaga südame ja süütute kätega.'

6 Siis ütles Jumal temale unes: 'Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka minu vastu pattu tegemast: sellepärast ma ei lasknud sind temasse puutuda.

7 Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palvetab sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et sina ja kõik, kes sul on, peate surema!'

8 Ja Abimelek tõusis hommikul vara, kutsus kõik oma sulased ning rääkis kõik need sõnad nende kuuldes; ja mehed kartsid väga.

9 Siis Abimelek kutsus Aabrahami ja ütles temale: 'Mis sa meile tegid! Millega ma sinu vastu pattu tegin, et sa tõid suure süü minu ja mu kuningriigi peale? Sa oled minuga teinud sündmatuid tegusid!'

10 Ja Abimelek küsis Aabrahamilt: 'Mida sa mõtlesid seda asja tehes?'

11 Ja Aabraham vastas: 'Mina mõtlesin ainult, et selles paigas ei ole jumalakartust ja mind tapetakse mu naise pärast.

12 Ja tema ongi tõepoolest mu õde: mu isa tütar, kuigi mitte mu ema tütar; seetõttu ta sai mu naiseks.

13 Aga kui Jumal saatis mind isamajast rändama, ütlesin ma temale: Osuta mulle seda armastust, et sa kõigis paigus, kuhu tuleme, minu kohta ütled: Ta on mu vend.'

14 Siis Abimelek võttis lambaid, kitsi ja veiseid, sulaseid ja teenijaid ja andis Aabrahamile; ja ta andis temale tagasi Saara, ta naise.

15 Ja Abimelek ütles: 'Vaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!'

16 Ja Saarale ta ütles: 'Näe, ma annan su vennale tuhat hõbetükki. Vaata, see olgu sulle hüvituseks kõigi ees, kes su juures on. Sa oled kõiges õigeks osutunud.'

17 Ja Aabraham palus Jumalat ja Jumal tegi terveks Abimeleki, ta naise ja ta teenijad, nõnda et nad said lapsi,

18 sest Issand oli sulgenud kõvasti kõik emaihud Abimeleki kojas Saara, Aabrahami naise pärast.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #2580

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

2580. Abraham prayed unto God. That this signifies revelation, is evident from the signification of “praying” when predicated of the Lord, as being to be revealed (see n. 2535); and from the representation of Abraham, as being the Lord-often shown above. Here in the sense of the letter there are two, namely, one who prayed, and another to whom he prayed; for it is said, “Abraham prayed unto God.” But in the internal sense there are not two, but one; for it was God or Jehovah in the Lord who made the revelation, because He was conceived of Jehovah; yet insofar as He had that which belonged to the maternal human, so far He was another. How the case is herein can with difficulty fall into the ideas so as to be understood. These things can indeed fall into angelic ideas, which are presented in the light of heaven; but not so well into human ideas, which do not perceive unless illuminated by things that are of the light of the world; still less can they fall into the ideas of those to whom everything that is of the light of heaven is thick darkness, so as to be nothing at all.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.