Die Bibel

 

Genesis 17

Lernen

   

1 Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, siis Issand ilmutas ennast Aabramile ja ütles temale: 'Mina olen Kõigeväeline Jumal, käi minu palge ees ja ole vaga!

2 Ma teen lepingu enese ja sinu vahel ja teen sind väga paljuks.'

3 Siis Aabram heitis silmili maha ja Jumal rääkis temaga, öeldes:

4 'See olen mina! Vaata, mu leping sinuga on, et sina saad paljude rahvaste isaks.

5 Sinu nime ei hüüta siis enam Aabramiks, vaid su nimi olgu Aabraham, sest ma teen sind paljude rahvaste isaks!

6 Ma teen sind väga viljakaks ja lasen sind rahvaiks saada, kuningadki põlvnevad sinust.

7 Ma teen lepingu enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind.

8 Ja ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!'

9 Ja Jumal ütles Aabrahamile: 'Ja sina pead mu lepingut pidama, sina ja su sugu pärast sind põlvest põlve.

10 See on minu leping minu ja teie ning sinu soo vahel pärast sind, mida te peate pidama: kõik meesterahvad tuleb teil ümber lõigata!

11 Te peate oma eesnaha liha ümber lõikama ja see olgu minu ja teie vahelise lepingu märgiks.

12 Kaheksapäevastena tuleb teil ümber lõigata kõik teie meesterahvad põlvkondade viisi, olgu peres sündinud, olgu raha eest ostetud ükskõik missuguselt võõralt, kes sinu soost ei ole,

13 kindlasti tuleb ümber lõigata niihästi su peres sündinu kui su raha eest ostetu. Minu leping peab teie ihu küljes olema igavese lepinguna!

14 Aga eesnahaga meesterahvas, kelle eesnaha liha ei ole ümber lõigatud, tuleb hävitada oma rahva seast: ta on tühistanud minu lepingu!'

15 Ja Jumal ütles Aabrahamile: 'Saaraid, oma naist, ära hüüa enam Saaraiks, vaid tema nimi olgu Saara!

16 Ma õnnistan teda ja annan ka temalt sulle poja. Ma õnnistan teda nõnda, et ta saab rahvaiks, rahvaste kuningadki põlvnevad temast.'

17 Siis Aabraham heitis silmili maha, naeris ja ütles oma südames: 'Kas peaks saja-aastasele poeg sündima? Või peaks üheksakümneaastane Saara sünnitama?'

18 Ja Aabraham ütles Jumalale: 'Kui ainult Ismaelgi sinu ees jääks elama!'

19 Siis ütles Jumal: 'Siiski, su naine Saara sünnitab sulle poja ja sa pead panema temale nimeks Iisak. Ja ma teen temaga lepingu, igaveseks lepinguks tema soole pärast teda.

20 Aga ka Ismaeli pärast ma olen sind kuulnud. Vaata, ma õnnistan teda ja teen ta viljakaks ning väga arvurikkaks. Temast sünnib kaksteist vürsti ja ma teen ta suureks rahvaks.

21 Kuid oma lepingu teen ma Iisakiga, kelle Saara sulle sünnitab tuleval aastal selsamal ajal.'

22 Kui Jumal oli lõpetanud kõneluse Aabrahamiga, siis ta läks tema juurest üles.

23 Ja Aabraham võttis oma poja Ismaeli ja kõik oma peres sündinud, ja kõik raha eest ostetud, kõik meesterahvad Aabrahami pere inimeste hulgast, ja lõikas ümber nende eesnaha liha, otse selsamal päeval, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.

24 Aabraham oli üheksakümmend üheksa aastat vana, kui ta eesnaha liha ümber lõigati.

25 Ja Ismael, tema poeg, oli kolmteist aastat vana, kui ta eesnaha liha ümber lõigati.

26 Otse selsamal päeval lõigati ümber Aabraham ja tema poeg Ismael;

27 ja kõik ta pere mehed, peres sündinud ja võõrastelt raha eest ostetud, lõigati ümber koos temaga.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #2005

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

2005. That “father” signifies that it would be from the Lord Himself, is evident from the signification of “father,” as just explained, namely, that whatever was from the Father was from Him, because they were one. Every man’s internal is from his father, and his external from his mother; or what is the same thing, the soul itself is from the father, and the body with which the soul is clothed is from the mother. The soul together with the body, although two, make a one; for the soul is the body’s, and the body is the soul’s; and therefore they are inseparable. The Lord’s internal was from the Father, and therefore was the Father Himself, and hence it is that the Lord says that “the Father is in Him;” also, “I am in the Father and the Father in Me;” also, “He that seeth Me seeth the Father; I and the Father are one;” as may be seen in the passages cited above. In the Word of the Old Testament also the Lord is called “the Father,” as in Isaiah:

Unto us a Child is born, unto us a Son is given; and the government shall be upon His shoulder; and His name shall be called Wonderful, Counselor, God, Hero, the Father of Eternity, the Prince of Peace (Isaiah 9:6).

It is evident to everyone that the “Child” born to us and the “Son” given to us is the Lord, who is called the “Father of Eternity.” Again in Isaiah:

Thou art our Father, for Abraham knoweth us not, and Israel doth not acknowledge us. Thou, O Jehovah, art our Father, our Redeemer, from eternity is Thy name (Isaiah 63:16); where also it is the Lord who is called “Jehovah our Father,” for there is no other “Redeemer.”

In Malachi:

Have we not all one Father? Hath not one God created us? (Malachi 2:10).

To “create” denotes to regenerate (as shown in Part First, n. 16, 88, 472). Besides that everywhere in the Word of the Old Testament, by “Jehovah” is meant the Lord, because all the rites of the church represented Him; and in the internal sense all things in the Word regard Him.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.