Die Bibel

 

Genesis 14

Lernen

   

1 Ja Sineari kuninga Amrafeli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelami kuninga Kedorlaomeri ja Goojimi kuninga Tideali päevil sündis,

2 et nad alustasid sõda Soodoma kuninga Bera, Gomorra kuninga Birsa, Adma kuninga Sineabi, Seboimi kuninga Semeeberi ja Bela, see on Soari kuninga vastu.

3 Need kõik kogunesid Siddimi orgu, kus nüüd on Soolameri.

4 Kaksteist aastat olid nad Kedorlaomerit orjanud, aga kolmeteistkümnendal aastal nad tõstsid mässu.

5 Ja neljateistkümnendal aastal tulid Kedorlaomer ja need kuningad, kes olid koos temaga, ja lõid refalasi Astarot-Karnaimis, susiite Haamis, emiite Kirjataimi tasandikul

6 ja horiite nende mäestikus Seiris kuni Eel-Paaranini, mis on kõrbe ääres.

7 Siis nad pöördusid tagasi ja tulid Een-Mispatti, see on Kaadesisse, ja vallutasid kogu amalekkide väljade ala, samuti võitsid nad emorlasi, kes elasid Haseson-Taamaris.

8 Aga Soodoma kuningas, Gomorra kuningas, Adma kuningas, Seboimi kuningas ja Bela, see on Soari kuningas, läksid välja ja valmistusid tapluseks nende vastu Siddimi orus:

9 Eelami kuninga Kedorlaomeri, Goojimi kuninga Tideali, Sineari kuninga Amrafeli ja Ellasari kuninga Arjoki vastu - neli kuningat viie vastu.

10 Aga Siddimi org oli täis maapigi auke. Kui Soodoma ja Gomorra kuningad põgenesid, siis nad langesid neisse, kuna ülejäänud põgenesid mäestikku.

11 Ja nad võtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning läksid ära.

12 Ja ära minnes nad võtsid kaasa ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.

13 Aga üks põgenik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased.

14 Kui Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud, siis ta viis välja oma kodakondsed, kes tema peres olid sündinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini.

15 Ta jaotas öösel oma sulased nende vastu, lõi neid ja jälitas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut kätt.

16 Ja ta tõi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tõi tagasi, samuti naised ja rahva.

17 Ja kui ta Kedorlaomerit ja koos temaga olevaid kuningaid löömast tagasi tuli, läks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu.

18 Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja veini, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester,

19 ja õnnistas teda ning ütles: 'Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt!

20 Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!' Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.

21 Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: 'Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele!'

22 Kuid Aabram ütles Soodoma kuningale: 'Ma tõstan oma käe üles Issanda, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja,

23 et ma ei võta lõngaotsa ega jalatsipaelagi kõigest sellest, mis on sinu oma, et sa ei saaks öelda: Mina olen Aabrami rikkaks teinud!

24 Mul pole midagi vaja - ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes koos minuga käisid - Aaner, Eskol ja Mamre -, need võtku oma osa!'

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #1717

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

1717. That 'he brought back all the acquisitions' means that the Interior Man brought all things in the External Man back into a state of agreement becomes clear from the meaning of 'bringing back all the acquisitions', the acquisitions here being the things which Chedorlaomer and the kings with him had taken from their enemies, as described in what has gone before. 'Chedorlaomer and the kings with him' meant the goods and truths in the Exterior Man. They did not take from their enemies anything apart from depriving them of the power to do evil and to think falsity, which was meant by 'the wealth of Sodom and Gomorrah' and by all the food they took, dealt with above at verse 11.

[2] This is not a matter that can be explained briefly, yet to gain some notion concerning it, let the following be said. A person who is engaged in the conflicts that constitute temptations, and who overcomes, more and more acquires to himself power over evil spirits, that is, over the devil's crew, till at length they do not dare to tempt him at all. Every time a victory is won, the Lord brings back into a state of order the goods and truths from which the battle was fought, and so they are purified. And to the degree that these are purified, the celestial things of love are implanted in the exterior man, and a correspondence is achieved. This is what is meant by 'bringing back all the acquisitions'.

[3] Anyone who thinks that the external man can be brought back into correspondence without the conflicts brought about by temptations is mistaken; for temptations are the means by which evils and falsities are dispelled, also by which goods and truths are introduced, and by which the things belonging to the external man are brought into obedience so that it may serve the interior or rational man, and through the latter may serve the internal man, that is, the Lord who operates by way of the internal man. That these things are effected by temptations nobody can know except the person who has been regenerated by means of temptations. But how this is accomplished can hardly be described even as to its most general features, for it is accomplished without the person's knowing the origin and manner of its accomplishment, since it is a Divine operation by the Lord.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.