Die Bibel

 

Genesis 13

Lernen

   

1 Ja Aabram läks Egiptusest üles Lõunamaale, tema ja ta naine ja kõik, mis tal oli; ja Lott oli koos temaga.

2 Ja Aabram oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest.

3 Ja ta rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud, Peeteli ja Ai vahel,

4 altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram hüüdis seal appi Issanda nime.

5 Aga ka Lotil, kes rändas koos Aabramiga, oli lambaid ja kitsi, veiseid ja telke.

6 Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada.

7 Ja Aabrami loomade karjaste ja Loti loomade karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.

8 Siis Aabram ütles Lotile: 'Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!

9 Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt.'

10 Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Issanda rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.

11 Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest.

12 Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lõi oma telgid üles Soodomani.

13 Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.

14 Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: 'Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole,

15 sest kogu maa, mida sa näed, ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!

16 Ja ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav.

17 Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest ma annan selle sinule!'

18 Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #1680

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

1680. 'And also the Amorites inhabiting Hazezon-tamar' means kinds of evils derived from this. This is clear from what has just been stated and also from the representation and meaning of 'the Amorites', dealt with at verse 16 of the next chapter. As for the evils and falsities against which the Lord fought, it should be recognized that they were spirits from hell who were ruled by evils and falsities, that is, they were hells that were full of such things, hells which were infesting the human race constantly. Those in hell have but one desire, to destroy everyone; and they find nothing more pleasurable than inflicting torture on others.

[2] All spirits in the next life are distinguished as follows: Those who wish evil on others are hellish or devilish spirits, whereas those who will good to others are good and angelic spirits. A person may know whom he is among, whether among those from hell or those who are angelic, from this: If he intends evil to his neighbour, thinks nothing but evil regarding him, and when possible actually does it, and takes delight in this, he is among spirits from hell and also becomes one himself in the next life. The person however who intends good to his neighbour, thinks nothing but good regarding him, and when possible actually does it, is among angelic spirits, and also becomes an angel in the next life. This is how one spirit is to be distinguished from another; so let the individual examine himself in this way to discover what he himself is really like.

[3] Refraining from evil when one is unable to do it or when one dare not do it amounts in the end to nothing; and doing good for selfish reasons also amounts to nothing. These are external considerations that are taken away in the next life. There it is a person's thought and intention that determine what he is. There are many spirits who because they were accustomed to do so in the world are able to speak virtuously, but it is discerned in an instant whether their mind or intention is in agreement with what they say. If it is not, a person is cast away among spirits in hell who are of his own genus and species.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.