Ang Bibliya

 

Genesis 47

pag-aaral

   

1 Ja Joosep läks ja teatas vaaraole ning ütles: 'Mu isa ja vennad ja nende lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas.'

2 Ja ta võttis oma vendade hulgast viis meest ja tõi need vaarao ette.

3 Ja vaarao küsis tema vendadelt: 'Mis teie amet on?' Ja nad vastasid vaaraole: 'Su sulased on lambakarjased, niihästi meie ise kui meie isad.'

4 Ja nad ütlesid vaaraole: 'Me oleme maale tulnud võõrastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud sööta, kuna Kaananimaal on kange nälg. Luba siis nüüd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!'

5 Ja vaarao rääkis Joosepiga, öeldes: 'Sinu isa ja vennad on su juurde tulnud.

6 Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks!'

7 Siis Joosep tõi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob õnnistas vaaraod.

8 Ja vaarao küsis Jaakobilt: 'Kui palju sul eluaastaid on?'

9 Ja Jaakob vastas vaaraole: 'Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal.'

10 Siis Jaakob õnnistas vaaraod ja läks ära vaarao juurest.

11 Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kõige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud.

12 Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende väetite laste suudele.

13 Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.

14 Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.

15 Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: 'Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?'

16 Ja Joosep vastas: 'Andke oma loomad ja mina annan teile nende eest, kui raha on otsas.'

17 Ja nad tõid oma loomad Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, lamba- ja kitsekarjade, veisekarjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende loomade eest.

18 Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal tulid nad tema juurde ja ütlesid temale: 'Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja loomakarjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.

19 Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks! Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!'

20 Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.

21 Ja ta tegi rahva tema orjaks, Egiptuse ühest äärest teiseni.

22 Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.

23 Ja Joosep ütles rahvale: 'Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!

24 Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduks teie väetitele lastele.'

25 Ja nad vastasid: 'Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks.'

26 Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.

27 Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.

28 Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.

29 Kui Iisraeli surmapäev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: 'Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,

30 sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!' Ja ta vastas: 'Ma teen su sõna järgi!'

31 Ja tema ütles: 'Vannu mulle!' Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.

   

Puna

 

Firstborn

  
The Firstborn, by François Antoine de Bruycker (1816-1882)

Firstborn, in a supreme sense, represents the Lord as to divine celestial love, and also peope who were of the celestial church. The sanctification of the firstborn, as in Exodus 13, signifies faith in the Lord. The firstborn, in the spiritual sense of the Word, is good, for with infants the good of innocence is first infused by the Lord, by virtue of which man first becomes a man. Since good is of love, and man does not reflect upon his own love, but only upon the thoughts of his memory, and since good has not at first a quality, but acquires one when it is formed in truths, and without a quality nothing is perceived, hence it was unknown that good was the primary principle, or firstborn. Good is first conceived from the Lord in man, and is produced by truths, in which good is manifested, in its own form and effigy. Firstborn, as in Psalm 89:28, signifies the Lord's humanity.

Mula sa Mga gawa ni Swedenborg

 

Arcana Coelestia # 6255

Pag-aralan ang Sipi na ito

  
/ 10837  
  

6255. Verses 10-14 And the eyes of Israel were weak 1 because of old age; he could not see. And [Joseph] made them draw near him, and [Israel] kissed them and embraced them. And Israel said to Joseph, I did not think to see your face, and behold, God has caused me to see your seed also. And Joseph brought them away from his thighs and bowed down, his face to the earth. And Joseph took them both, Ephraim in his right hand to Israel's left, and Manasseh in his left to Israel's right, and made them draw near him. And Israel put out his right hand and placed it on Ephraim's head, who was the younger, and his left hand on Manasseh's head; crosswise he put out his hands, for Manasseh was the firstborn.

'And the eyes of Israel were weak' means his obscurity of discernment. 'Because of old age' means because he was in the final phase of his representation. 'He could not see means not noticing. 'And [Joseph] made them draw near him' means presence. 'And [Israel] kissed them' means a joining together resulting from an affection for truth. 'And embraced them' means a joining together resulting from an affection for good. 'And Israel said to Joseph' means a raising up to the internal. 'I did not think to see your face' means that he had not entertained any hope of an inflowing of his love. 'And behold, God has caused me to see your seed also' means that not only an inflow of love was discerned, but also the goodness and truth springing from it. 'And Joseph brought them away from his thighs' means that the good belonging to the will and the truth belonging to the understanding within the natural were brought away from an affection originating in love on the part of spiritual good. 'And bowed down, his face to the earth' means an expression of humility by them. 'And Joseph took them both, Ephraim in his right hand to Israel's left' means truth belonging to the understanding, to occupy the second place. 'And Manasseh in his left hand to Israel's right' means good belonging to the will, to occupy the first place. 'And made them draw near him' means a linking together. 'And Israel put out his right hand and placed it on Ephraim's head' means that he considered truth to occupy the first place. 'Who was the younger' means though in fact it occupies the second place. 'And his left hand on Manasseh's head' means that he considered good to occupy the second place. 'Crosswise he put out his hands' means thus out of keeping with true order. 'For Manasseh was the firstborn' means since good does indeed occupy the first place.

Mga talababa:

1. literally, heavy

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.