Nykyrkligt Bibelstudium

Bibeln

 

Leviticus 19

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!

3 Igaüks teist peab austama oma ema ja isa ning peab pidama minu hingamispäevi! Mina olen Issand, teie Jumal.

4 Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha valatud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!

5 Ja kui te ohverdate Issandale tänuohvri, siis ohverdage nõnda, et see teeks teid meelepäraseks!

6 Seda sööge päeval, mil te ohverdate, ja järgmisel päeval; aga mis üle jääb kolmandaks päevaks, põletage tulega!

7 Kui seda kolmandal päeval ometi süüakse, siis on see kõlbmatu ega ole meelepärane.

8 Kes seda sööb, peab kandma oma patusüüd, sellepärast et ta on teotanud Issandale pühitsetut, ja ta tuleb hävitada oma rahva seast!

9 Kui te lõikate oma maa vilja, siis ära lõika oma põlluääri sootuks, ja ära nopi üles, mida su lõikuse järelt saaks noppida!

10 Ära korja tühjaks oma viinamäge ja ära nopi üles oma viinamäe varisenud marju: jäta need kehvale ja võõrale! Mina olen Issand, teie Jumal!

11 Ärge varastage ja ärge valetage, ja ükski ärgu petku oma ligimest!

12 Ärge vanduge minu nime juures valet; sellega sa teotad oma Jumala nime! Mina olen Issand!

13 Ära tee liiga oma ligimesele ja ära riisu teda; päevilise palka ära hoia enese käes üle öö hommikuni!

14 Ära nea kurti ja ära pane komistuskivi pimedale, vaid karda oma Jumalat! Mina olen Issand!

15 Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut!

16 Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligimese vere vastu! Mina olen Issand!

17 Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma!

18 Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand!

19 Pange tähele minu seadusi: ära lase oma looma teistsugusega paarituda! Ära külva oma põldu kahesuguse viljaga ja ärgu olgu sul seljas kuube kahesugusest lõngast, villasest ja linasest!

20 Kui mees sugutades magatab naist, kes on orjatar ja teise mehe oma ega ole lunastatud ega vabaks lastud, siis karistatagu neid, aga ärgu surmatagu, sest naine ei olnud vaba!

21 Mees toogu oma süüohver Issandale kogudusetelgi ukse juurde: süüohvri jäär.

22 Ja preester toimetagu tema eest lepitust Issanda ees süüohvri jääraga ta patu pärast, mis ta on teinud; siis antakse temale andeks ta tehtud patt.

23 Kui te jõuate sinna maale ja istutate kõiksugu viljapuid, siis jätke ümber lõikamata nende eesnahk - nende vili; need olgu teil kolm aastat ümber lõikamata, neist ärge sööge!

24 Aga neljandal aastal olgu kõik nende vili pühitsetud Issandale rõõmupeol!

25 Alles viiendal aastal võite süüa nende vilja, et saaksite neist suuremat saaki. Mina olen Issand, teie Jumal!

26 Ärge sööge midagi koos verega! Ärge ennustage märkidest ja ärge tegutsege nõidusega!

27 Ärge piirake oma juuste äärt; ära riku oma habeme äärt!

28 Ärge lõigake oma ihusse surnumärki ja ärge tehke endile söövitatud kriimustusi! Mina olen Issand!

29 Ära teota oma tütart, lastes teda hoorata, et kogu maa ei hakkaks hoorama ega täituks häbitegudega!

30 Pidage minu hingamispäevi ja kartke mu pühamut! Mina olen Issand!

31 Ärge pöörduge vaimude ja 'teadjate' poole, ärge otsige neid, et te ei saaks nende läbi roojaseks! Mina olen Issand, teie Jumal!

32 Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand!

33 Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda!

34 Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal!

35 Ärge tehke ülekohut kohtus, küünarpuu, kaalu ja vakaga!

36 Teil olgu õiged vaekausid, õiged vihid, õige vakk ja õige kann! Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt!

37 Pange tähele kõiki mu määrusi ja kõiki mu seadlusi ning tehke nende järgi! Mina olen Issand!'

   

Från Swedenborgs verk

 

Apocalypse Explained #366

Studera detta avsnitt

  
/ 1232  
  

366. That they should slay one another, signifies the falsification or extinction of truths. This is evident from the signification of "slaying," as meaning the extinction of truths; for "to slay" in the Word signifies to slay spiritually, that is, to slay the spiritual part of a man or his soul, which is to extinguish truths. It also means to falsify, because when truths are falsified they are also extinguished; for falsification produces a different understanding of truths, and truth is true to everyone according to his understanding of it; for the love and principle that rule in man draw and apply all things to themselves, even truths themselves; consequently when the love is evil, or the principle is false, then truths are infected with the evil of the love or the falsity of the principle, and thus are extinguished. This, therefore, is what is here signified by "they should slay one another." That this takes place when there is no good with man, and especially when there is no good in the doctrine of his church, is evident from the preceding words, where it is said, "When he had opened the second seal there went forth a red horse; and to him that sat upon him it was given to take peace from the earth;" which signifies a second state of the church when the understanding of the Word is destroyed in respect to good, which is the source of dissensions in the church (of which see above, n. 361, 364, 365).

[2] That the understanding of the Word, or what is the same, the understanding of the truth, is destroyed when there is no good with man, that is, when there is no love to the Lord and charity towards the neighbor, may be seen above n. 365; for good with man, or what is the same, love with him, is the fire of his life, and truth with him, or the faith of truth, is the light therefrom; consequently such as the good is, or such as the love is in man, such is truth, or such the faith of truth in him. From this it can be seen that when evil or an evil love is with man there can be no truth or faith of truth with him; for the light that goes forth from such fire is the light that those have who are in hell, which is a fatuous light like the light from burning coals, which light, when light from heaven flows in, is turned into mere thick darkness. Such also is the light that with the evil, when they reason against the things of the church, is called natural light [lumen].

[3] That they would falsify and thereby extinguish truths is meant also by the Lord's words in Matthew:

Jesus said to the disciples, The brother shall deliver up the brother, the father the son; children shall rise up against parents, and cause them to be put to death (Matthew 10:21).

And in Luke:

Ye shall be delivered up by parents, and brethren, and kinsfolk, and friends; and some of you shall they cause to be put to death (Luke 21:16).

"Parents," "brethren," "children," ["kinsfolk, "] and "friends," do not mean here parents, brethren, children, kinsfolk, friends, nor do "disciples" mean disciples, but the goods and truths of the church, also evils and falsities; it is also meant that evils would extinguish goods and falsities truths. (That such is the signification of these words, see Arcana Coelestia 10490.)

  
/ 1232  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for their permission to use this translation.

©2024 New Christian Bible Study Corporation. All rights reserved. Printed from newchristianbiblestudy.org