Bibeln

 

Hesekiel 10

Studie

   

1 Siis ma vaatasin, ja ennäe, taevalaotuses, mis oli keerubite pea kohal, olid nagu safiirikivid; midagi, mis paistis aujärjena, nähti nende kohal.

2 Ja ta rääkis mehega, kellel olid linased riided seljas, ja ütles: 'Mine rataste vahele, mis on iga keerubi all, ja täida pihud tuliste sütega keerubite vahelt ning pillu need linna peale!' Ja mees läks sisse minu nähes.

3 Keerubid seisid kojas paremal pool, kui mees läks, ja pilv täitis sisemise õue.

4 Siis tõusis Issanda auhiilgus keerubi kohalt koja lävele, koda täitus pilvest ja õu täitus Issanda auhiilguse särast.

5 Ja keerubite tiibade kahinat kuuldus kuni välimise õueni nagu Kõigeväelise Jumala häält, kui ta kõneleb.

6 Ja kui ta käskis meest, kellel olid linased riided seljas, öeldes: 'Võta tuld rataste vahelt, keerubite vahelt!', siis läks see ja asetus ratta kõrvale.

7 Ja üks keerub pistis oma käe keerubite vahelt tule juurde, mis oli keerubite vahel, ja võttis seda ning andis linasesse riietatu pihkudesse; ja see võttis ning läks välja.

8 Keerubitel paistis tiibade all olevat otsekui inimese käsi.

9 Ja ma vaatasin, ja ennäe, keerubite kõrval oli neli ratast, iga keerubi kõrval oli ratas, ja rattad olid välimuselt nagu krüsoliidikivid.

10 Ja neil neljal oli ühesugune välimus, otsekui oleks ratas olnud ratta sees.

11 Kui nad liikusid, siis nad said minna iga nelja külje suunas, käigul pöördumata; sest sinna, kuhu oli pööratud esikülg, läksid nad selle järel; käigul nad ei pöördunud.

12 Ja kogu nende keha, seljad, käed, tiivad ja rattad olid ümberringi täis silmi; sel nelikul olid rattad

13 ja rattaid nimetati, nagu ma kuulsin, 'ratastikuks'.

14 Ja igaühel oli neli nägu: üks oli keerubi nägu, teine inimese nägu, kolmas lõvi nägu ja neljas kotka nägu.

15 Ja keerubid tõusid üles, need olid samad olevused, keda ma olin näinud Kebari jõe ääres.

16 Ja kui keerubid liikusid, siis liikusid rattad nende kõrval; ja kui keerubid tõstsid tiibu, et maa pealt üles tõusta, siis ei pöördunud ka rattad ära nende kõrvalt.

17 Kui ühed seisid, siis seisid ka teised, ja kui ühed tõusid üles, siis tõusid teised koos nendega, sest nende sees oli olevuse vaim.

18 Siis Issanda auhiilgus läks ära koja lävelt ja seisis keerubite kohal.

19 Ja minnes tõstsid keerubid oma tiibu ning tõusid maast üles mu silme all, ja nende rattad samuti nagu nad isegi; nad jäid seisma Issanda koja idapoolse värava suus ja Iisraeli Jumala auhiilgus oli ülal nende kohal.

20 Need olid needsamad olevused, keda ma olin näinud Iisraeli Jumala all Kebari jõe ääres; ja ma mõistsin, et need olid keerubid.

21 Igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba, ja neil olid otsekui inimese käed tiibade all.

22 Ja nende nägude kuju: need olid näod, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres, nende välimus ja need ise; igaüks läks edasi omaette.

   

Bibeln

 

Deuteronoomia 30:3

Studie

       

3 siis pöörab Issand, su Jumal, su saatuse ja halastab su peale ning kogub sind taas kõigi rahvaste hulgast, kuhu Issand, su Jumal, sind on pillutanud.

Från Swedenborgs verk

 

Arcana Coelestia #8343

Studera detta avsnitt

  
/ 10837  
  

8343. 'The horse and its rider He has thrown into the sea' means that as a result simply of His presence falsities in faith and evils in life cast themselves into hell. This is clear from the meaning of 'horse and rider' as falsities arising from evil, dealt with in 8146, 8148; and from the meaning of 'throwing into the sea' as into hell, dealt with in 8099, 8137, 8138. As regards its happening as a result simply of the Lord's presence, see 8137 (end), 8265. The reason for saying that the falsities and evils cast themselves into hell is that falsities and evils themselves are what are cast into hell, and these drag down with them the people to whom they cling. For through evil in life a person becomes a form of the falsity that arises from evil; consequently when evils themselves accompanied by falsities are thrown down, forms to which they cling are dragged down together with them. Falsities and evils are emanations from the hells, flowing in among those who through evils in life have made their inner selves into forms that receive those emanations, since everything composing thought and will flows in, what is good from heaven, but what is bad from hell, see 2886-2888, 4151, 4249, 5846, 6189, 6191, 6193, 6203, 6206, 6213, 6324, 6325, 7147, 7343. These then are the reasons for saying that the falsities in faith and evils in life cast themselves into hell. On account of this when angels think and talk about the hells they think and talk about falsities and evils completely separate from the inhabitants there; for angels always banish ideas that focus on persons and confine themselves to those that focus on things, 5225, 5287, 5434.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.