ბიბლია

 

Exodus 14

Სწავლა

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!

3 Sest vaarao mõtleb, et Iisraeli lapsed ekslevad mööda maad, kõrb peab nad kinni.

4 Mina teen kõvaks vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand.' Ja nad tegid nõnda.

5 Kui Egiptuse kuningale anti teada, et rahvas oli põgenenud, siis vaarao ja ta sulaste süda pöördus rahva vastu, ja nad ütlesid: 'Miks tegime nõnda, et lasksime Iisraeli meid orjamast!'

6 Ja ta laskis rakendada hobused sõjavankrite ette ning võttis oma rahva enesega kaasa.

7 Ta võttis kuussada valitud sõjavankrit ja kõik muud Egiptuse sõjavankrid, ja võitlejaid nende kõigi jaoks.

8 Ja Issand tegi kõvaks vaarao, Egiptuse kuninga südame, ning too ajas taga Iisraeli lapsi; Iisraeli lapsed aga olid välja läinud ülestõstetud käe kaitsel.

9 Ja egiptlased, kõik vaarao hobused, sõjavankrid ja tema ratsanikud ning sõjavägi, ajasid neid taga ning jõudsid neile järele, kui nad olid leeris mere ääres Pii-Hahirotis, Baal-Sefoni kohal.

10 Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele. Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Issanda poole.

11 Ja nad ütlesid Moosesele: 'Kas ei olnud siis Egiptuses haudu, et tõid meid kõrbe surema? Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja?

12 Eks see just olegi, mis me rääkisime sulle Egiptuses, öeldes: Jäta meid rahule, et võiksime teenida egiptlasi! Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrbes surra.'

13 Aga Mooses vastas rahvale: 'Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi.

14 Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!'

15 Ja Issand ütles Moosesele: 'Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi!

16 Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!

17 Ja mina, vaata, teen siis kõvaks egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel,

18 et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel.'

19 Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga,

20 tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsenud teisele ligi kogu öö.

21 Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks - vesi lõhenes.

22 Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.

23 Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd.

24 Kui saabus hommikune vahikord, siis Issand vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse.

25 Ja ta kiilus kinni nende sõjavankrite rattad ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: 'Põgenegem Iisraeli eest, sest Issand sõdib nende poolt egiptlaste vastu!'

26 Aga Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!'

27 Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Issand paiskas egiptlased keset merd.

28 Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki.

29 Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.

30 Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal.

31 Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.

   

ბიბლია

 

Numbrid 9:15

Სწავლა

       

15 Päeval, kui elamu oli püstitatud, kattis elamut tunnistustelgi kohal pilv, aga õhtust hommikuni oli elamu kohal otsekui tulepaistus.

სვედენბორგის ნაშრომებიდან

 

Arcana Coelestia # 3548

შეისწავლეთ ეს პასაჟი.

  
/ 10837  
  

3548. 'He went to his father, and said, My father. And he said, Behold, here I am; who are you, my son?' means a state of perception resulting from the presence of that truth. This becomes clear from the representation of Isaac, to whom 'father' refers here, and from the representation of Jacob, to whom 'son' refers, dealt with several times already; and also from the meaning of 'saying' as perceiving, also dealt with already. From these and all the other expressions used it is evident that it is a state of perception resulting from the presence of the truth represented by 'Jacob'. But the nature of this truth represented at this point by Jacob is evident from the internal sense of what comes before and after - that in outward form it is like the good and the truth acquired from good which are represented by 'Esau' and meant by his venison, but it is not so in inward form. With one who is being regenerated, that is, prior to his having been regenerated, the truth of the natural presents this outward appearance. Not indeed that the person himself sees it, for he is quite unaware of the presence of good and truth with him while he is being regenerated; but the eyes of angels who see such things in the light of heaven do behold it. Man is not even aware of what the good and the truth of the natural are, and being unaware of what they are he cannot perceive them. And because he does not perceive them in general nor is able to perceive them in particular, he does not perceive their differences, let alone their changes of state. Not perceiving these he is scarcely able to grasp from any description of them what this good and its truth are like. But as they are the subject in this chapter, an explanation is going to be given, so far as this can be made intelligible.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.