聖書

 

Numbrid 6

勉強

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mees või naine tõotab erilise nasiiritõotuse, et Issandale pühenduda,

3 siis ta peab hoiduma veinist ja vägijoogist; ta ei tohi juua veini- ega vägijoogi äädikat; ta ärgu joogu ka mitte mingisugust viinamarjamahla ja ärgu söögu värskeid või kuivatatud viinamarju!

4 Kõigil oma nasiiripõlve päevil ei tohi ta midagi süüa, mida toodetakse viinapuust, isegi mitte kivikesi ega kesti.

5 Kõigil tema tõotatud nasiiripõlve päevil ei tohi habemenuga ta peast üle käia; seni kui aeg täis saab, milleks ta ennast Issandale on pühendanud, on ta püha: ta peab laskma juuksed peas pikaks kasvada.

6 Kõigil oma Issandale pühenduse päevil ei tohi ta minna surnukeha juurde.

7 Ta ei tohi ennast roojastada oma isa ja ema, venna ja õe pärast, kui need surevad, sest ta pea peal on pühitsus Jumalale.

8 Kõigil oma nasiiripõlve päevil on ta Issandale pühitsetud!

9 Ja kui keegi tema juures väga äkitselt sureb ja ta nõnda roojastab oma nasiiripea, siis ta peab puhastuspäeval oma pea paljaks ajama; ta ajagu see paljaks seitsmendal päeval!

10 Ja kaheksandal päeval viigu ta kaks turteltuvi või kaks muud tuvi preestrile kogudusetelgi ukse juurde!

11 Ja preester valmistagu üks patuohvriks ja teine põletusohvriks ning toimetagu temale lepitust, sellepärast et ta surnu tõttu pattu tegi; selsamal päeval ta pühitsegu oma pead,

12 eraldagu taas Issandale oma nasiiripõlve päevad ja viigu aastane oinastall süüohvriks! Endised päevad aga langevad ära, sest ta nasiiripõli rüvetus.

13 Ja niisugune on nasiiriseadus: päeval, mil tema nasiiriaeg täitub, viidagu ta kogudusetelgi ukse juurde,

14 ja ta toogu oma ohvriannina Issandale üks veatu aastane oinastall põletusohvriks ja üks veatu aastane utetall patuohvriks ja üks veatu jäär tänuohvriks;

15 ja korv hapnemata leiba, peenest jahust õliga segatud kooke ja õliga võitud hapnemata koogikesi; ja nende juurde kuuluv roaohver ning joogiohvrid!

16 Ja preester viigu need Issanda ette ning toimetagu tema patu- ja põletusohver;

17 jäär aga ohverdagu ta Issandale tänuohvriks koos korvitäie hapnemata leibadega; preester ohverdagu ka tema roa- ja joogiohver!

18 Siis nasiir pügagu oma nasiiripõlve pea paljaks kogudusetelgi ees ja võtku oma nasiiripea juuksed ning pangu tänuohvri all olevasse tulle!

19 Ja preester võtku keedetud jäärasaps, üks hapnemata kook korvist ja üks hapnemata koogike ning pangu nasiiri kätele, pärast seda kui see oma nasiirijuuksed on püganud.

20 Ja preester kõigutagu neid Issanda ees kõigutusohvrina; see olgu preestrile pühitsetud koos kõigutusrinna ja tõstesapsuga; pärast seda võib nasiir veini juua.

21 See on seadus nasiiri kohta, kes tõotab oma ohvrianni Issandale nasiiripõlve pärast lisaks sellele, mis ta jõud muidu lubab. Vastavalt tõotusele, mis ta tõotab, peab ta toimima oma nasiiriseaduse järgi.'

22 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

23 'Räägi Aaroni ja ta poegadega ning ütle: Õnnistades Iisraeli lapsi, öelge neile nõnda:

24 Issand õnnistagu sind ja hoidku sind!

25 Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!

26 Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!

27 Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!'

   

解説

 

Explanation of Numbers 6

作者: Henry MacLagan

Verses 1-5. The character of the celestial man is described, namely, that he is unwilling to investigate spiritual or celestial truths during his-regeneration, because he is distinguished from the man of the Spiritual Church, and cannot appropriate truths for the sake of being led into good; and in him ultimate truths are not separated from good, he is in good and truth conjoined, and he acts from good by truth, through the immediate perception of truth.

Verses 6-12. Concerning the regeneration of the celestial man, his purification from evil, his devotion to the Lord, the reconciliation of his external man with his internal, and the state of innocence he acquires.

Verses 13-21. Concerning the state of the celestial man made perfect by regeneration.

Verses 22-27. And, lastly, concerning the conjunction of the celestial with the spiritual heavens.