¹ Kui Bileam nägi, et Iisraeli õnnistamine oli Issanda silmis hea, siis ei läinud ta mitte nagu eelmistel kordadel otsima endemärke, vaid pööras oma näo kõrbe poole.

⁶ Tule nüüd ja nea mulle ära see rahvas, sest ta on minust vägevam! Vahest suudan, et me lööme teda ja ma ajan ta maalt välja, sest ma tean, et keda sina õnnistad, see on õnnistatud, ja keda sina nead, see on neetud.'