Bible

 

Numbrid 21

Studie

   

1 Kui Aradi kuningas, kaananlane, kes elas Lõunamaal, kuulis, et Iisrael tuli Atarimi teed mööda, siis ta sõdis Iisraeli vastu ja võttis neilt vange.

2 Siis Iisrael andis Issandale tõotuse, öeldes: 'Kui sa tõesti annad selle rahva minu kätte, siis ma hävitan nende linnad sootuks.'

3 Ja Issand kuulis Iisraeli häält ja loovutas kaananlased ning nad hävitasid need ja nende linnad sootuks. Ja sellele paigale pandi nimeks Horma.

4 Hoori mäe juurest läksid nad ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal.

5 Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: 'Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu.'

6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.

7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: 'Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!' Ja Mooses palvetas rahva eest.

8 Ja Issand ütles Moosesele: 'Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!'

9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.

10 Ja Iisraeli lapsed läksid teele ja lõid leeri üles Obotisse.

11 Ja nad läksid teele Obotist ja lõid leeri üles Ijje-Abarimi, Moabi ees olevasse kõrbe päikesetõusu pool.

12 Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles Seredi nõkku.

13 Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles teisele poole Arnoni jõge, mis on kõrbes ja mis lähtub emorlaste maa-alalt, sest Arnon on piiriks Moabi ja emorlaste vahel.

14 Seepärast öeldakse 'Issanda sõdade raamatus': 'Vaaheb Suufas ja Arnoni orud

15 ja orgude nõlvakud, mis laskuvad Aari maa-alale ja naalduvad Moabi piirile.'

16 Ja sealt nad läksid kaevu juurde. See oli see kaev, mille puhul Issand ütles Moosesele: 'Kogu rahvas kokku, siis ma annan neile vett!'

17 Tol korral laulis Iisrael seda laulu: 'Kee üles, kaev! Laulgem temast!

18 Kaev, mille vürstid kaevasid, mida rahva parimad süvendasid valitsuskepiga, oma karjasekeppidega.' Ja kõrbest läksid nad Mattanasse

19 ja Mattanast Nahalieli ja Nahalielist Baamotti

20 ja Baamotist sinna orgu, mis on Moabimaal Pisgaa mäetipu juures, mis vaatab alla kõrbepinnale.

21 Ja Iisrael läkitas käskjalad Siihoni, emorlaste kuninga juurde ütlema:

22 'Luba mind oma maast läbi minna! Me ei põika põldudele ega viinamägedele, me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda, kuni oleme läbinud su maa-ala.'

23 Aga Siihon ei lubanud Iisraeli oma maa-alast läbi minna, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja läks välja kõrbe Iisraeli vastu; ta tuli Jaasasse ja sõdis Iisraeli vastu.

24 Aga Iisrael lõi teda mõõgateraga ja vallutas tema maa Arnonist kuni Jabbokini, kuni ammonlasteni, sest ammonlaste piir oli kindlustatud.

25 Ja Iisrael võttis kõik need linnad ja elas kõigis emorlaste linnades, Hesbonis ja kõigis selle tütarlinnades.

26 Sest Hesbon oli Siihoni, emorlaste kuninga linn ja tema oli sõdinud endise Moabi kuninga vastu ning oli tolle käest ära võtnud kogu tema maa kuni Arnonini.

27 Seepärast ütlevad pilkelaulikud: 'Tulge Hesboni! Ehitatagu üles ja rajatagu Siihoni linn!

28 Sest tuli läks välja Hesbonist, leek Siihoni linnast. See põletas Moabi Aari, Arnoni küngaste isandad.

29 Häda sulle, Moab! Kadunud oled, Kemosi rahvas! Ta tegi oma pojad põgenikeks ja oma tütred vangideks emorlaste kuningale Siihonile.

30 Aga meie ambusime neid, Hesbon on hävinud kuni Diibonini; me laastasime, kuni sai süüdatud tuli, mis ulatus Meedebani.'

31 Ja Iisrael jäi elama emorlaste maale.

32 Siis Mooses läkitas uurima Jaaserit ja nad vallutasid selle tütarlinnad; emorlased, kes seal olid, aeti ära.

33 Siis nad pöördusid ja läksid üles mööda Baasani teed. Aga Baasani kuningas Oog läks välja nende vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Edreis.

34 Aga Issand ütles Moosesele: 'Ära karda teda, sest ma annan su kätte tema ja kogu ta rahva ja maa! Ja talita temaga, nagu sa talitasid Siihoniga, emorlaste kuningaga, kes elas Hesbonis!'

35 Ja nad lõid maha tema ja ta pojad ja kogu ta rahva, laskmata põgeneda ainsatki. Ja nad vallutasid ta maa.

   

Komentář

 

Move

  

'To move' denotes living.

(Odkazy: Arcana Coelestia 5605)

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 5605

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

5605. 'And we will rise up and go, and we will live and not die' means spiritual life entered into by degrees. This is clear from the meaning of 'rising up' as a raising up to higher or more internal things, and therefore to those that constitute spiritual life, dealt with in 2401, 2785, 2912, 2927, 3171, 4103, 4881; from the meaning of 'going' as living, dealt with in 3335, 3690, 4882, 5493 (and since 'and we will live' follows, 'going' means the earliest stage of spiritual life); from the meaning of 'living' as spiritual life, for no other kind of life is meant in the internal sense of the Word; and from the meaning of 'not dying' as standing condemned no longer, that is, standing outside a state of condemnation, for no other kind of death is meant in the internal sense of the Word than spiritual death, which is condemnation. From all this it is evident that 'we will rise up and go, and we will live and not die' means life entered into by degrees. That is to say, an introductory phase leading into life is meant by 'rising up', the earliest stage of that life by 'going', that life fully under way by 'living', and guidance away from everything alien to that life by 'not dying'.

[2] The idea that living is meant in the internal sense by 'going' will seem strange to one who does not know anything about spiritual life. But much the same is involved here as with the expression 'travelling on', namely an ordered life and a further stage of life, 1293, 4375, 4554, 4585; receiving instruction and leading a life in keeping with it, 1463, 2025, 3672. The reason why 'going', 'travelling on', and 'sojourning' have these meanings can, it is true, be stated; yet it is the kind of reason that makes little sense to those who have no knowledge of the exact nature of people's movements in the next life. Moving about and advancements made by people there are nothing else, since they have no other origin, than changes in their states of life. Such changes present themselves in outward actions as nothing other than advances from one place to another. The truth of this has been proved to me from many an experience I have had in the next life. In my spirit I have walked with and among those there, and have moved through their many dwelling-places; and I have done so even though my body remained all the time in the same place. I have talked to them about how this could be so and have learned that changes in their states of life are what constitute the advances people make in the spiritual world.

[3] The same has also been proved to me by the fact that spirits are able, through changes of state that are effected, to be somewhere high up and then in an instant somewhere deep down, or to be far away in the west and then in an instant in the east, and so on. But, as stated, this is bound to seem strange to someone who does not know anything about life in the spiritual world. For in that world no intervals of space or of time exist, but states of life instead of these. Such states produce externally a visible scene with all the appearance of life involving advances and movement. The scene that appears is so vivid and real that it is an appearance of life itself; that is to say, the appearance is that life exists inherently within us, and so is essentially our own, when in actual fact life flows into us from the Lord, the source from which all life involves much the same, namely and the expression 'sojourning springs, see 2021, 2658, 2706, 2886-2888, 3001, 3318, 3337, 3338, 3484, 3619, 3741-3743, 4151, 4249, 4318-4320, 4417, 4523, 4524, 4882. Because 'going' and 'moving' mean living, the ancients had the saying, In God we move, and live, and have our being. By 'moving' they meant the external degree of life, by 'living' the internal degree, and by 'having one's being' the inmost degree.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.