Bible

 

Leviticus 27

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui keegi erilise tõotusena Issandale tahab anda inimhingi hindeväärtuse alusel,

3 siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest: kahekümneaastastest kuuekümneaastasteni olgu hindeväärtuseks viiskümmend hõbeseeklit püha seekli järgi!

4 Aga kui ta on naisterahvas, siis olgu hindeväärtuseks kolmkümmend seeklit!

5 Kui vanus on viiest aastast kahekümne aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest kakskümmend seeklit ja naisterahva eest kümme seeklit!

6 Kui vanus on ühest kuust viie aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest viis hõbeseeklit ja naisterahva eest kolm hõbeseeklit!

7 Kui keegi on kuuskümmend aastat vana ja üle selle, siis olgu hindeväärtuseks viisteist seeklit, kui ta on meesterahvas, ja kümme seeklit, kui ta on naisterahvas!

8 Aga kui tõotaja on vaesem, kui hindeväärtus nõuab, siis seatagu tõotatu preestri ette ja preester hinnaku teda; vastavalt sellele, nagu tõotaja jõud lubab, hinnaku preester teda!

9 Ja kui on tegemist mõne loomaga, keda tohib tuua ohvrianniks Issandale, siis olgu igaüks, kelle ta Issandale annab, püha!

10 Ta ei tohi seda asendada ega vahetada head halva või halba hea vastu; kui ta aga siiski vahetab looma loomaga, siis olgu ka selle asendaja püha!

11 Aga kui see on mõni roojane loom, keda ei tohi tuua ohvrianniks Issandale, siis ta seadku lojus preestri ette

12 ja preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu on preestri hinnang, nõnda jäägu!

13 Aga kui tooja siiski tahab seda lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest!

14 Ja kui keegi pühitseb oma koja pühaks Issandale, siis preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu preester seda hindab, nõnda jäägu!

15 Aga kui pühitseja tahab oma koja lunastada, siis ta lisagu viies osa hinderahast ja see saab jälle tema omaks!

16 Ja kui keegi pühitseb Issandale tüki oma päruspõllust, siis olgu hindeväärtus selle seemne järgi: viis vakka otri - viiskümmend seeklit hõbedat.

17 Kui ta pühitseb oma põllu kohe juubeliaastast arvates, siis jäägu hindeväärtus jõusse,

18 aga kui ta pühitseb oma põllu alles pärast juubeliaastat, siis preester arvestagu temale raha aastate järgi, mis on jäänud järgmise juubeliaastani, ja see arvatagu maha hindeväärtusest!

19 Ja kui see, kes põllu on pühitsenud, tahab seda siiski lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest ja see jääb siis tema omaks!

20 Aga kui ta põldu ei lunasta, vaid müüb põllu kellelegi teisele, siis see ei ole enam lunastatav,

21 vaid põld, saades juubeliaastal vabaks, olgu pühitsetud Issandale nagu pühendatud põld; see saagu preestri omandiks!

22 Ja kui keegi oma ostetud põllu, mis ei ole tema päruspõld, pühitseb Issandale,

23 siis preester arvestagu temale oma hinnangu järgi hind kuni juubeliaastani ja ta andku määratud hind veel samal päeval Issandale kui pühitsetud and!

24 Juubeliaastal mingu põld jälle sellele, kellelt see on ostetud ja kelle pärusmaa see on!

25 Iga hinnang sündigu püha seekli järgi; seeklis olgu kakskümmend geera!

26 Aga esmasündinut, kes kariloomadest esmasündinuna on määratud Issandale, ei tohi keegi pühitseda, olgu see härg, lammas või kits, sest see on juba Issanda oma.

27 Ja kui see on roojastest loomadest, siis ostetagu see vabaks vastavalt hindeväärtusele ja lisatagu sellele veel viies osa; kui seda ei lunastata, siis müüdagu see vastavalt hindeväärtusele!

28 Aga ainsatki pühendatut, mille keegi on pühendanud Issandale kõigest, mis tal on: inimestest ja lojustest ja päruspõllust - ei tohi müüa ega lunastada; kõik pühendatu kuulub Issandale kui väga püha.

29 Ühtegi vande alla pandut, kes inimeste seast on pandud vande alla, ei tohi osta vabaks - ta tuleb surmata!

30 Ja kõik maa kümnis maa seemnest ja puude viljast on Issanda päralt; see on pühitsetud Issandale.

31 Aga kui keegi siiski oma kümnisest tahab midagi lunastada, siis ta lisagu sellele veel viies osa sellest!

32 Ja kõik kümnis veistest, lammastest ja kitsedest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad - see kümnis on pühitsetud Issandale:

33 ei tule uurida hea ja halva vahel ega tohi ka vahetada; aga kui ometi vahetatakse, siis olgu ka selle asendaja püha - seda ei tohi lunastada!'

34 Need on käsud, mis Issand Siinai mäel andis Moosesele Iisraeli laste jaoks.

   

Komentář

 

Country

  
This World War I poster shows the nations allied against the Axis countries.

Generally in the Bible a "country" means a political subdivision ruled by a king, or sometimes a tribe with a territory ruled by a king or chieftain. Others are what we now call city-states, with surrounding farm areas. In almost all cases these countries were far smaller than our modern idea of countries, though Egypt and Assyria would be exceptions. Sometimes the word is used to refer to countryside, a wide area with no consideration of boundaries as when the twelve Israelites were sent to spy out the country.

(Odkazy: Arcana Coelestia 3816 [3], 6818, 6820, 6821; Charity 83, 85; True Christian Religion 305)

Ze Swedenborgových děl

 

True Christian Religion # 305

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 853  
  

305. THE FOURTH COMMANDMENT

Honour your father and your mother, so that your days may be long and you may prosper upon earth.

This commandment is found in Exodus 20:12 and Deuteronomy 5:16. Honouring your father and mother means in the natural or literal sense honouring one's parents, obeying them, being attached to them, and showing gratitude for the kindnesses they do. These include feeding and clothing their children, and bringing them into the world, so that there they may live civilised and respectable lives; also bringing them into heaven by teaching them the rules of religion. In this way they provide for their temporal prosperity as well as their eternal happiness. They do all this because of the love they have from the Lord, in whose place they act. It also means, in appropriate cases, the honouring of guardians by their wards, if the parents are dead.

In a wider sense this commandment means that one should honour one's king and magistrates, since these provide all with the necessities of life in general, just as parents do in particular cases. In the widest sense the commandment means that one should love one's country, since it feeds and protects one; hence it is called one's fatherland. Honour should be shown by parents to both one's country and its rulers, and they should implant this idea in their children.

  
/ 853  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.