Bible

 

Leviticus 19

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!

3 Igaüks teist peab austama oma ema ja isa ning peab pidama minu hingamispäevi! Mina olen Issand, teie Jumal.

4 Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha valatud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!

5 Ja kui te ohverdate Issandale tänuohvri, siis ohverdage nõnda, et see teeks teid meelepäraseks!

6 Seda sööge päeval, mil te ohverdate, ja järgmisel päeval; aga mis üle jääb kolmandaks päevaks, põletage tulega!

7 Kui seda kolmandal päeval ometi süüakse, siis on see kõlbmatu ega ole meelepärane.

8 Kes seda sööb, peab kandma oma patusüüd, sellepärast et ta on teotanud Issandale pühitsetut, ja ta tuleb hävitada oma rahva seast!

9 Kui te lõikate oma maa vilja, siis ära lõika oma põlluääri sootuks, ja ära nopi üles, mida su lõikuse järelt saaks noppida!

10 Ära korja tühjaks oma viinamäge ja ära nopi üles oma viinamäe varisenud marju: jäta need kehvale ja võõrale! Mina olen Issand, teie Jumal!

11 Ärge varastage ja ärge valetage, ja ükski ärgu petku oma ligimest!

12 Ärge vanduge minu nime juures valet; sellega sa teotad oma Jumala nime! Mina olen Issand!

13 Ära tee liiga oma ligimesele ja ära riisu teda; päevilise palka ära hoia enese käes üle öö hommikuni!

14 Ära nea kurti ja ära pane komistuskivi pimedale, vaid karda oma Jumalat! Mina olen Issand!

15 Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut!

16 Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligimese vere vastu! Mina olen Issand!

17 Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma!

18 Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand!

19 Pange tähele minu seadusi: ära lase oma looma teistsugusega paarituda! Ära külva oma põldu kahesuguse viljaga ja ärgu olgu sul seljas kuube kahesugusest lõngast, villasest ja linasest!

20 Kui mees sugutades magatab naist, kes on orjatar ja teise mehe oma ega ole lunastatud ega vabaks lastud, siis karistatagu neid, aga ärgu surmatagu, sest naine ei olnud vaba!

21 Mees toogu oma süüohver Issandale kogudusetelgi ukse juurde: süüohvri jäär.

22 Ja preester toimetagu tema eest lepitust Issanda ees süüohvri jääraga ta patu pärast, mis ta on teinud; siis antakse temale andeks ta tehtud patt.

23 Kui te jõuate sinna maale ja istutate kõiksugu viljapuid, siis jätke ümber lõikamata nende eesnahk - nende vili; need olgu teil kolm aastat ümber lõikamata, neist ärge sööge!

24 Aga neljandal aastal olgu kõik nende vili pühitsetud Issandale rõõmupeol!

25 Alles viiendal aastal võite süüa nende vilja, et saaksite neist suuremat saaki. Mina olen Issand, teie Jumal!

26 Ärge sööge midagi koos verega! Ärge ennustage märkidest ja ärge tegutsege nõidusega!

27 Ärge piirake oma juuste äärt; ära riku oma habeme äärt!

28 Ärge lõigake oma ihusse surnumärki ja ärge tehke endile söövitatud kriimustusi! Mina olen Issand!

29 Ära teota oma tütart, lastes teda hoorata, et kogu maa ei hakkaks hoorama ega täituks häbitegudega!

30 Pidage minu hingamispäevi ja kartke mu pühamut! Mina olen Issand!

31 Ärge pöörduge vaimude ja 'teadjate' poole, ärge otsige neid, et te ei saaks nende läbi roojaseks! Mina olen Issand, teie Jumal!

32 Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand!

33 Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda!

34 Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal!

35 Ärge tehke ülekohut kohtus, küünarpuu, kaalu ja vakaga!

36 Teil olgu õiged vaekausid, õiged vihid, õige vakk ja õige kann! Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt!

37 Pange tähele kõiki mu määrusi ja kõiki mu seadlusi ning tehke nende järgi! Mina olen Issand!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10115

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10115. 'You shall burn what is left with fire' means dispensing with them. This is clear from the meaning of 'anything of the flesh and bread that is left' as that which has not been made their own, as above in 10114; and from the meaning of 'burning with fire' as dispensing with, at this point by means of the loves that belong to the human self, thus by means of the evils which go with those loves. For love in both senses is meant by 'fire'; here the love belonging to the self is meant, which is self-love.

Self-love is meant by 'fire', see 1297, 2446, 5071, 5215, 6314, 6832, 7575.

The human self is nothing other than evil, 210, 215, 694, 874-876, 987, 1023, 1044, 3812(end), 5660.

Love belonging to the self is meant here because 'what is left until the morning' means what has not been joined to good, 10114, and what cannot be joined comes not from the Divine but from the self. The fact that this was unclean, and so was evil, is clear in Moses,

Whoever eats what is left till morning shall bear his iniquity; and that soul shall be cut off from his people. Leviticus 19:7-8.

In the same author,

If any of the flesh of the eucharistic sacrifice is eaten at all on the third day, the one offering it will not be accepted, nor will it be imputed to him. It will be an abomination, and the soul that eats of it will bear his iniquity. Leviticus 7:16-18.

The same thing is likewise clear from the statement that what was left of the manna produced worms and became putrid, Exodus 16:20.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.