Novokřesťanské studium Bible

Bible

 

Leviticus 19

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!

3 Igaüks teist peab austama oma ema ja isa ning peab pidama minu hingamispäevi! Mina olen Issand, teie Jumal.

4 Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha valatud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!

5 Ja kui te ohverdate Issandale tänuohvri, siis ohverdage nõnda, et see teeks teid meelepäraseks!

6 Seda sööge päeval, mil te ohverdate, ja järgmisel päeval; aga mis üle jääb kolmandaks päevaks, põletage tulega!

7 Kui seda kolmandal päeval ometi süüakse, siis on see kõlbmatu ega ole meelepärane.

8 Kes seda sööb, peab kandma oma patusüüd, sellepärast et ta on teotanud Issandale pühitsetut, ja ta tuleb hävitada oma rahva seast!

9 Kui te lõikate oma maa vilja, siis ära lõika oma põlluääri sootuks, ja ära nopi üles, mida su lõikuse järelt saaks noppida!

10 Ära korja tühjaks oma viinamäge ja ära nopi üles oma viinamäe varisenud marju: jäta need kehvale ja võõrale! Mina olen Issand, teie Jumal!

11 Ärge varastage ja ärge valetage, ja ükski ärgu petku oma ligimest!

12 Ärge vanduge minu nime juures valet; sellega sa teotad oma Jumala nime! Mina olen Issand!

13 Ära tee liiga oma ligimesele ja ära riisu teda; päevilise palka ära hoia enese käes üle öö hommikuni!

14 Ära nea kurti ja ära pane komistuskivi pimedale, vaid karda oma Jumalat! Mina olen Issand!

15 Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut!

16 Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligimese vere vastu! Mina olen Issand!

17 Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma!

18 Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand!

19 Pange tähele minu seadusi: ära lase oma looma teistsugusega paarituda! Ära külva oma põldu kahesuguse viljaga ja ärgu olgu sul seljas kuube kahesugusest lõngast, villasest ja linasest!

20 Kui mees sugutades magatab naist, kes on orjatar ja teise mehe oma ega ole lunastatud ega vabaks lastud, siis karistatagu neid, aga ärgu surmatagu, sest naine ei olnud vaba!

21 Mees toogu oma süüohver Issandale kogudusetelgi ukse juurde: süüohvri jäär.

22 Ja preester toimetagu tema eest lepitust Issanda ees süüohvri jääraga ta patu pärast, mis ta on teinud; siis antakse temale andeks ta tehtud patt.

23 Kui te jõuate sinna maale ja istutate kõiksugu viljapuid, siis jätke ümber lõikamata nende eesnahk - nende vili; need olgu teil kolm aastat ümber lõikamata, neist ärge sööge!

24 Aga neljandal aastal olgu kõik nende vili pühitsetud Issandale rõõmupeol!

25 Alles viiendal aastal võite süüa nende vilja, et saaksite neist suuremat saaki. Mina olen Issand, teie Jumal!

26 Ärge sööge midagi koos verega! Ärge ennustage märkidest ja ärge tegutsege nõidusega!

27 Ärge piirake oma juuste äärt; ära riku oma habeme äärt!

28 Ärge lõigake oma ihusse surnumärki ja ärge tehke endile söövitatud kriimustusi! Mina olen Issand!

29 Ära teota oma tütart, lastes teda hoorata, et kogu maa ei hakkaks hoorama ega täituks häbitegudega!

30 Pidage minu hingamispäevi ja kartke mu pühamut! Mina olen Issand!

31 Ärge pöörduge vaimude ja 'teadjate' poole, ärge otsige neid, et te ei saaks nende läbi roojaseks! Mina olen Issand, teie Jumal!

32 Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand!

33 Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda!

34 Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal!

35 Ärge tehke ülekohut kohtus, küünarpuu, kaalu ja vakaga!

36 Teil olgu õiged vaekausid, õiged vihid, õige vakk ja õige kann! Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt!

37 Pange tähele kõiki mu määrusi ja kõiki mu seadlusi ning tehke nende järgi! Mina olen Issand!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10114

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10114. 'And if anything of the flesh of fillings [of the hand], and of the bread, is left until the morning' means spiritual and celestial forms of good which have not been linked to the new state. This is clear from the meaning of 'anything of the flesh and of the bread that is left' as that which has not been made their own, for 'eating' means making one's own, 10109, so that what has not been eaten means what has not been made their own; from the meaning of 'the flesh' as good, dealt with in 7850, 9127; from the meaning of 'fillings [of the hand]' as reception, dealt with in 10076, 10110, so that 'the flesh of fillings [of the hand]' means the reception of truth in good, and therefore the joining together of this truth and good, though in this instance the lack of any such reception or joining together is meant because what is left of the flesh must be understood; from the meaning of 'the bread' as celestial good, which is inmost good, dealt with in 10077; and from the meaning of 'the morning' as a new state, dealt with in 8211, 8427. From these meanings it is evident that 'anything of the flesh of fillings [of the hand], and of the bread, left until the morning' means spiritual and celestial forms of good which have not been linked to the new state. For the flesh of the sacrifice means spiritual good, which is the good of charity towards the neighbour, and the bread of it celestial good, which is the good of love to the Lord.

[2] What more should be understood by not being linked to the new state must be stated briefly. A new state is every state in which good and truth are joined together, and this occurs when the actions of a person who is being regenerated spring from good, thus from affection and love, and not as previously from truth or mere obedience. A new state also occurs when the good of love arises among those in heaven, a state called 'the morning' there; for different states of love and faith come round there, like midday, evening, [pre-dawn] twilight, and morning on earth. In addition a new state occurs when an old Church comes to an end and a new one begins. All these new states are meant in the Word by 'the morning'; each has been dealt with specifically in various places in the explanations of Genesis and Exodus.

Similar things are meant by the rule that 'none of the flesh of the Passover lamb shall be left until the morning' and that what did remain of it was to be burned with fire, Exodus 12:10, and also by the command that 'the fat of the feast shall not remain through the night until morning', Exodus 23:18.

[3] Similar things were also meant by the rule that what remained from the flesh of a eucharistic sacrifice could be eaten on the following day as well, but had to be burned on the third day, Leviticus 7:16-18; 19:6-7, 'the third day' too meaning a new state, see 4901, 5123, 5159. The reason for the concession contained in this rule was that eucharistic sacrifices were offerings made in connection with vows or they were voluntary offerings. They were presented by people not so much, as all other sacrifices were, for the sake of being purified and sanctified, as in order that they might eat in a holy place and bear witness to the joy in their heart that Divine worship gave them. And these feasts, which they called holy, brought greater gladness to those people than all other worship. Similar things were also meant by the command that they should not leave any of the manna until the morning, spoken of in Moses as follows,

Moses said, Let no man leave any of the manna until the morning. But they did not obey Moses, for they did leave some of it 1 until the morning; and it produced worms and became putrid. Exodus 16:19-20.

Poznámky pod čarou:

1. literally, did make a remainder of it

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.

©2024 New Christian Bible Study Corporation. All rights reserved. Printed from newchristianbiblestudy.org