Bible

 

Jeremija 50

Studie

   

1 Sõna, mis Issand kõneles Paabeli kohta, kaldealaste maa kohta prohvet Jeremija läbi:

2 'Teatage rahvaste seas ja kuulutage, tõstke lipp üles; kuulutage, ärge salake, öelge: Paabel vallutatakse, Beel jääb häbisse, Merodak lüüakse puruks! Tema pühakujud jäävad häbisse, tema ebajumalad purustatakse.

3 Sest tema kallale tuleb rahvas põhja poolt: see teeb tema maa jubedaks ja seal ei ela ükski - niihästi inimesed kui loomad põgenevad ja kaovad.

4 Neil päevil ja sel ajal, ütleb Issand, tulevad Iisraeli lapsed, nemad ja Juuda lapsed üheskoos, ja käivad üha nuttes ning otsivad Issandat, oma Jumalat.

5 Nad küsivad teed Siionisse, nende silmnäod on siiapoole: 'Tulgem ja hoidkem Issanda poole igavese lepinguga, mida ei unustata!'

6 Mu rahvas oli nagu kadunud lambad, nende karjased eksitasid neid, juhtisid kõrvale mägedes; nad rändasid mäelt mäele, nad unustasid oma tarad.

7 Kõik, kes neid leidsid, neelasid neid, ja nende vaenlased ütlesid: 'Me ei jää süüdlasteks! Sest nad on pattu teinud Issanda, õiguse eluaseme, ja Issanda, oma vanemate lootuse vastu.'

8 Põgenege Paabelist, minge välja kaldealaste maalt, olge nagu sikud karja ees!

9 Sest vaata, ma äratan ja toon Paabeli kallale hulganisti suuri rahvaid põhjamaalt, kes asuvad rünnakule tema vastu: sealtpoolt ta vallutatakse. Nende nooled on kui vilunud võitlejal - need ei tule tühjalt tagasi.

10 Ja Kaldea rüüstatakse, kõik selle rüüstajad saavad küllaldaselt, ütleb Issand.

11 Ilutsege aga, rõõmutsege aga, mu pärisosa rüüstajad. Jah, kepsutage nagu vasikad aasal ja hirnuge nagu täkud:

12 teie ema jääb suurde häbisse; kes teid on sünnitanud, peab häbenema! Vaata, see on paganate tulevik: kõrb, kuivanud maa ja lagendik.

13 Issanda viha tõttu ei elata seal ja see jääb hoopis tühjaks. Igaüks, kes Paabelist mööda läheb, kohkub ja vilistab kõigi ta nuhtluste pärast.

14 Rivistuge ümber Paabeli, kõik, kes vinnastate ambu! Ambuge teda, ärge säästke nooli, sest ta on pattu teinud Issanda vastu!

15 Tõstke tema ümber võidukisa: 'Ta tõstab käe, ta toed langevad, ta müürid kistakse maha.' Sest see on Issanda kättemaks. Makske temale kätte, talitage temaga, nõnda kuidas tema talitas!

16 Kaotage Paabelist külvaja ja lõikusajal sirbihaaraja! Hävitava mõõga eest pöördub igaüks oma rahva juurde ja igaüks põgeneb oma maale.

17 Iisrael oli eksinud lammas, lõvidest aetud. Esiti sõi teda Assuri kuningas, ja nüüd viimaks näris tema luid Paabeli kuningas Nebukadnetsar.

18 Seepärast ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, nõnda: Vaata, mina karistan Paabeli kuningat ja tema maad, nõnda nagu ma karistan Assuri kuningat.

19 Ja ma toon Iisraeli tagasi tema enese karjamaale ning ta hakkab hoidma karja Karmelil ja Baasanis, ja ta hing küllastub Efraimi mäestikus ja Gileadis.

20 Neil päevil ja sel ajal, ütleb Issand, otsitakse Iisraeli süüd, aga seda ei ole, ja Juuda patte, aga neid ei leita, sest ma annan andeks neile, keda ma alles jätan.

21 Mine 'Topelttõrksa' maa vastu ja 'Karistuse' elanike kallale! Löö maha ja hävita sootuks nende järelt, ütleb Issand, ja tee kõik, nagu ma sind olen käskinud!

22 Maal on sõjahüüd ja suur häving.

23 Kuidas küll on purustatud ja katki murtud kogu maailma vasar! Kuidas küll Paabel on saanud jubeduseks rahvaste seas!

24 Mina panin sulle püüdepaela ja sind, Paabel, saadi kätte, nõnda et sa ise ei teadnudki. Sind tabati ja võeti kinni, sest sa võitlesid Issanda vastu.

25 Issand avas oma relvakambri ja tõi välja oma sajatuse relvad. Sest Issandal, vägede Issandal, on tööd kaldealaste maal.

26 Tulge kõikjalt temale kallale, avage ta aidad, kuhjake teda viljana hunnikusse ja hävitage ta sootuks, ärgu jäägu talle midagi järele.

27 Lööge maha kõik ta härjavärsid, mingu nad tapale! Häda neile! Sest on tulnud nende päev, nende karistusaeg.

28 Kuulge! Põgenikud ja Paabelimaalt pääsenud jutustavad Siionis Issanda, meie Jumala kättemaksust, kättemaksust tema templi eest.

29 Kutsuge Paabeli kallale kütid, kõik ammuvinnastajad! Lööge leer üles tema ümber, ärgu pääsegu ükski! Tasuge temale ta tegude järgi, talitage temaga, nagu tema on talitanud teiega! Sest ta on olnud ülbe Issanda vastu, Iisraeli Püha vastu.

30 Seepärast langevad ta turgudel tema noored mehed ja sel päeval hukkuvad kõik ta sõjamehed, ütleb Issand.

31 Vaata, ma olen su vastu, sina ülbe, ütleb Issand, vägede Issand, sest on tulnud su päev, aeg, mil ma sind karistan.

32 Siis komistab ülbe ja langeb ega ole, kes ta üles tõstaks; ja ma süütan tema linnades tule ning see põletab kõik ümberringi.

33 Nõnda ütleb vägede Issand: Iisraeli lastele ja Juuda lastele on ühtviisi liiga tehtud; kõik nende vangistajad peavad neid kinni, nad ei taha neid vabastada.

34 Aga nende lunastaja on vägev, vägede Issand on tema nimi. Tema seletab hästi nende riiuasja, et tuua maale rahu, aga Paabeli elanikele rahutust.

35 Mõõk kaldealaste kallale, ütleb Issand, ja Paabeli elanike kallale, tema vürstide ja tarkade kallale.

36 Mõõk ennustajate kallale, et need jääksid narrideks. Mõõk tema kangelaste kallale, et need kohkuksid.

37 Mõõk tema hobuste ja sõjavankrite kallale ja kogu segarahva kallale, kes on tema keskel, et see muutuks naisteks. Mõõk tema varanduste kallale, et need riisutaks.

38 Põud tema vete kallale, et need kuivaksid. Sest see on nikerdatud kujude maa, nad on hullud nende peletiste järele.

39 Seepärast hakkavad seal elama kurjad vaimud ja paharetid ja seal elutsevad jaanalinnud. Seda ei asustata enam iialgi, seal ei elata põlvede jooksul.

40 Otsekui Jumal paiskas segi Soodoma ja Gomorra ja nende naabrid, ütleb Issand, nõnda ei ela seal keegi ega asugi sinna inimlaps.

41 Vaata, rahvas tuleb põhja poolt: suur rahvas ja palju kuningaid hakkab liikuma maa viimastest äärtest.

42 Nad hoiavad käes ambu ja oda, nad on julmad ega tunne halastust; nende kisa on nagu mere kohin ja nad ratsutavad hobuste seljas, nad on varustatud nagu mehed tapluseks sinu vastu, Paabeli tütar.

43 Kui Paabeli kuningas kuuleb neist sõnumit, siis lõtvuvad ta käed; teda valdab ahastus nagu sünnitajat valu.

44 Vaata, otsekui lõvi kargab Jordani padrikust lokkavale karjamaale, nõnda äkitselt ajan ma nad sealt ära, ja selle, kes on valitud, panen ma sinna valitsejaks. Sest kes on minu sarnane? Kes võib mind kutsuda kohtusse? Ja kes on karjane, kes võiks seista minu vastu?

45 Seepärast kuulge Issanda nõu, mida ta on pidanud Paabeli vastu, ja tema mõtteid, mida ta on mõlgutanud kaldealaste maa vastu: tõesti, kõige pisemgi lammas veetakse ära; tõesti, nende karjamaa jääb tühjaks nende eneste pärast.

46 Hüüdest: 'Paabel on vallutatud!' väriseb maa ja rahvaste seas kuuldakse hädakisa.'

   

Bible

 

Nahum 1:2

Studie

       

2 God is jealous, and the LORD revengeth; the LORD revengeth, and is furious; the LORD will take vengeance on his adversaries, and he reserveth wrath for his enemies.

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 8286

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

8286. 'And with the wind of Your nostrils the waters were heaped up' means falsities gathered together through heaven's presence. This is clear from the meaning of 'the wind of Your nostrils' as heaven, dealt with below; from the meaning of 'being heaped up' as being gathered into one; and from the meaning of 'the waters' as falsities, dealt with in 7307, 8137, 8138. Damnation and being cast into hell involves having all the falsities arising from evil gathered together, and then being hemmed in by them, see 8146, 8210, 8232; and this happens as a result simply of the Lord's presence, 8265. The reason why 'the wind of Jehovah's, or the Lord's, nostrils' means heaven is that the expression is used to denote the breath of life, that is, God's life; and since God's life constitutes heaven's life, heaven is meant by 'the wind of Jehovah's nostrils'. This also explains why the same word in the original language means both wind and spirit.

[2] The fact that Jehovah's wind or His breath means heaven's life, and the life of a person in heaven, that is, of one who has been regenerated, is clear in David,

By the Word of Jehovah were the heavens made, and all their host by the spirit (wind) of His mouth. Psalms 33:6.

In the same author,

You gather up their spirit, they breathe their last and fall back into their dust. You send forth Your spirit (wind), they are created. Psalms 104:29-30.

In Ezekiel,

Jehovah said to me, Will these bones live? Then He said, Prophesy over the spirit, prophesy, O son of man, and say to the wind, Thus said the Lord Jehovih, Come from the four winds, O spirit, and breathe into these killed, that they may live. And the spirit came into them, and they lived again. Ezekiel 37:3, 9-10.

In John,

I saw four angels standing over the four corners of the earth, holding back the four winds of the earth, in order that the wind should not blow onto the earth, nor onto the sea, nor onto any tree. Revelation 7:1.

Here 'the wind' stands for heaven's life, which is God's life, as also in Job,

The spirit of God has made me, and the breath of Shaddai 1 has given me life. Job 33:4.

[3] Since 'wind' meant life the Lord also says, in His teaching about a person's regeneration,

The spirit (or wind) blows where it wishes, and you hear the sound of it, but you do not know where it comes from or goes away to; so it is with everyone who has been born from the spirit. John 3:8.

And since life from God was meant by 'Jehovah's wind' or 'His breath' it therefore says of Jehovah, when Adam's new life is the subject, that

He breathed into his nostrils the breath of life; and man became a living soul. Genesis 2:7.

The word 'nostrils' is used because a person breathes by means of them and by means of breathing has life, as in Isaiah,

Turn yourselves away from the person in whose nostrils there is breath. 2 Isaiah 2:22.

In Jeremiah,

The Breath 3 Lamentations 4:20Job 27:3.

[4] Since therefore 'the wind of Jehovah's nostrils' means life which comes from the Lord, and so in the universal sense means heaven, and since through the Lord's presence - or through the presence of heaven, where the Lord is - evils and falsities are cast into hell, 8265, so also is the accomplishment of this meant by 'the wind of Jehovah's nostrils', as in David,

The channels of the sea were seen, the foundations of the world were revealed, because of Jehovah's rebuke, at the blast of breath from His nostrils. 4 Psalms 18:8, 15; 2 Samuel 22:16. 5

In Isaiah,

The breath of Jehovah like a stream 6 of brimstone sets it alight. Isaiah 30:33.

In the same prophet,

Indeed they are not planted, indeed they are not sown, indeed their trunk does not take root in the earth, and also He breathes onto them and they wither, so that the whirlwind may bear them away like stubble. Isaiah 40:24Psalms 147:1718

In addition this explains why 'the nose', when used in reference to Jehovah or the Lord, also means wrath, and so the punishment, vastation, and damnation suffered by those ruled by evils and falsities, as in Numbers 25:4; Deuteronomy 7:4; Judges 2:14; Isaiah 9:12; Jeremiah 4:8Hosea 14:4; Psalms 6:1; 86:15; 103:8; 145:8; and very many other times elsewhere. It explains too why 'breathing with the nostrils' or 'breathing out' means being angry, Deuteronomy 4:21; Isaiah 12:1; Psalms 2:12; 6:1; 60:1; 79:5; 85:5.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.