Bible

 

Genesis 3

Studie

   

1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: 'Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?'

2 Ja naine vastas maole: 'Me sööme küll rohuaia puude vilja,

3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!'

4 Ja madu ütles naisele: 'Te ei sure, kindlasti mitte,

5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.'

6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.

7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.

8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.

9 Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: 'Kus sa oled?'

10 Ja tema vastas: 'Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.'

11 Siis ta küsis: 'Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?'

12 Ja Aadam vastas: 'Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.'

13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: 'Miks sa seda tegid?' Ja naine vastas: 'Madu pettis mind, ja ma sõin.'

14 Siis Issand Jumal ütles maole: 'Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!

15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.'

16 Naisele ta ütles: 'Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle.'

17 Aga Aadamale ta ütles: 'Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!

18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!

19 Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!'

20 Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.

21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.

22 Ja Issand Jumal ütles: 'Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!'

23 Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.

24 Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 54

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

54. Male and female He created them. What 'male and female' is used to mean in the internal sense was very well known in the Most Ancient Church, but when among later generations the interior sense of the Word was lost, so too was this particular arcanum. Marriages gave them their highest forms of happiness and delight; and they used to liken to a marriage anything that could be likened to it, in order that from it they might feel the happiness of marriage. And because they were internal men they took delight solely in internal things. As to external things, they did no more with them than take them in with their eyes, but their thoughts involved what those things represented - so much so that external things meant nothing to them except insofar as they could reflect internal things in them, and in those internal things reflect celestial things, and in so doing reflect the Lord, who was to them everything. Consequently they reflected the heavenly marriage in those things, which, they perceived, was the source of the happiness in their own marriages. For this reason they called the understanding in the spiritual man Male and the will Female, and when the two acted as one, they called it Marriage. From that Church sprang the common usage of referring to the Church itself, because of its affection for good, as 'a daughter', and also 'a virgin' - as in Virgin of Zion, Virgin of Jerusalem - and 'a wife' as well. On these matters however see verse 23 of the next chapter, and Chapter 3:15.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.