Bible

 

Genesis 2

Studie

   

1 Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.

2 Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.

3 Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.

4 See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,

5 kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,

6 tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.

7 Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.

8 Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.

9 Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.

10 Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:

11 esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;

12 selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.

13 Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.

14 Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.

15 Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.

16 Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: 'Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,

17 aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!'

18 Ja Issand Jumal ütles: 'Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.'

19 Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.

20 Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.

21 Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.

22 Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.

23 Ja Aadam ütles: 'See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!'

24 Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!

25 Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 54

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

54. Male and female He created them. What 'male and female' is used to mean in the internal sense was very well known in the Most Ancient Church, but when among later generations the interior sense of the Word was lost, so too was this particular arcanum. Marriages gave them their highest forms of happiness and delight; and they used to liken to a marriage anything that could be likened to it, in order that from it they might feel the happiness of marriage. And because they were internal men they took delight solely in internal things. As to external things, they did no more with them than take them in with their eyes, but their thoughts involved what those things represented - so much so that external things meant nothing to them except insofar as they could reflect internal things in them, and in those internal things reflect celestial things, and in so doing reflect the Lord, who was to them everything. Consequently they reflected the heavenly marriage in those things, which, they perceived, was the source of the happiness in their own marriages. For this reason they called the understanding in the spiritual man Male and the will Female, and when the two acted as one, they called it Marriage. From that Church sprang the common usage of referring to the Church itself, because of its affection for good, as 'a daughter', and also 'a virgin' - as in Virgin of Zion, Virgin of Jerusalem - and 'a wife' as well. On these matters however see verse 23 of the next chapter, and Chapter 3:15.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.