Bible

 

Genesis 22

Studie

   

1 Pärast neid sündmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning ütles temale: 'Aabraham!' Ja ta vastas: 'Siin ma olen!'

2 Ja tema ütles: 'Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!'

3 Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud.

4 Kolmandal päeval tõstis Aabraham oma silmad üles ja nägi seda paika kaugelt.

5 Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: 'Jääge teie eesliga siia! Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.'

6 Ja Aabraham võttis põletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile õlale, võttis enda kätte tule ja noa ning mõlemad läksid üheskoos.

7 Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: 'isa!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen, mu poeg!' Siis ta ütles: 'Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?'

8 Ja Aabraham vastas: 'Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!' Nõnda läksid mõlemad üheskoos.

9 Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.

10 Ja Aabraham sirutas käe ja võttis noa, et tappa oma poeg.

11 Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast ja ütles: 'Aabraham, Aabraham!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

12 Siis ta ütles: 'Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!'

13 Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel.

14 Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks 'Issand näeb'. Seepärast öeldakse tänapäevalgi: 'Issanda mäel ta näitab end.'

15 Ja Issanda ingel hüüdis Aabrahami teist korda taevast

16 ning ütles temale: 'Ma vannun iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainsat poega,

17 ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks - nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres - ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad!

18 Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!'

19 Siis Aabraham läks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad tõusid ning läksid üheskoos Beer-Sebasse. Ja Aabraham jäi elama Beer-Sebasse.

20 Ja pärast neid sündmusi teatati Aabrahamile ja öeldi: 'Vaata, Milka on ka su vennale Naahorile poegi ilmale toonud:

21 Uusi, tema esmasündinu, Buusi, selle venna, Kemueli, Arami isa,

22 Kesedi, Haso, Pildase, Jidlafi ja Betueli.'

23 Ja Betuelile sündis Rebeka. Need kaheksa tõi Milka ilmale Naahorile, Aabrahami vennale.

24 Ja tema liignaine, Reuma nimi, sünnitas ka - Teba, Gahami, Tahase ja Maaka.

   

Bible

 

Genesis 24:10

Studie

       

10 Ja sulane võttis oma isanda kaamelitest kümme kaamelit ning läks, ja tal oli oma isandalt kaasas kõiksugu kalleid asju; ta võttis kätte ja läks Mesopotaamiasse Naahori linna.

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 2839

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

2839. 'On the mountain Jehovah will see [to it]' means charity by means of which provision was made by the Lord for them, that is, for those who are spiritual, to be saved. This is clear from the meaning of 'the mountain' as love and charity, dealt with in 795, 796, 1430. The expression 'Jehovah will see [to it]' is the Lord's Providence, or provision made by the Lord, as has been stated just above in 2837. Here charity is referred to, not love, on account of the difference that exists between charity and love, dealt with in 2023. As regards spiritual people being saved by means of charity, not by means of faith separated from charity, this is clear from many places in the Word. The situation with regard to charity and to faith is this: Charity devoid of faith is not genuine charity, and faith devoid of charity is not faith. For charity to be real, faith must be present; and for faith to be real, charity must be present. The absolute essential however is charity, for that seed which is faith cannot be implanted in any other ground. From their being joined together through each reaching out and responding to the other, the heavenly marriage, that is, the Lord's kingdom, has its being. Unless faith exists implanted in charity it is merely knowledge, for it does not go beyond the memory, there being no affection in the heart to receive it. But when implanted in charity, that is, in life, faith becomes intelligence and wisdom. Charity devoid of faith, like that existing with young children and with gentiles who are upright, is simply the ground in which faith is implanted, if not in this life then in the next life, see 802, 2280, 2289-2309, 2417, 2589-2604.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.