Arcana Coelestia # 1496
1496. 'I might have taken her to be my wife (mulier)' means that this being so He could have done violence to the truth that was to be joined to what is celestial. This becomes clear from what has just been stated as well as from what was stated above at verse 13. As to truth being joined to that which is celestial, the situation is that regarded in itself truth learned in childhood is nothing else than a vessel adapted for that which is celestial to be introduced into it. By itself truth has no life except from the celestial flowing in. The celestial consists in love and charity, and all truth exists from these; and because all truth exists from these it is nothing else than a kind of vessel. What is more, truths themselves are plainly manifested as such in the next life, for there it is not the truths themselves that are seen but the life they have within them, that is, the celestial things within them that consist of love and charity. It is from these that truths are made celestial and are called celestial truths. From this it may now become clear what intellectual truth is, and also that intellectual truth opened a way to celestial things residing with the Lord. Factual truth is one thing, rational truth another, and intellectual truth yet another. They follow on consecutively. Factual truth is a matter of knowledge; rational truth is factual truth confirmed by reason; while intellectual truth is joined to an internal perception that the thing is so. This kind of truth resided with the Lord in childhood, and with Him opened the way to celestial things.
Genesis 13
1
Ja Aabram läks Egiptusest üles Lõunamaale, tema ja ta naine ja kõik, mis tal oli; ja Lott oli koos temaga.
2
Ja Aabram oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest.
3
Ja ta rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud, Peeteli ja Ai vahel,
4
altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram hüüdis seal appi Issanda nime.
5
Aga ka Lotil, kes rändas koos Aabramiga, oli lambaid ja kitsi, veiseid ja telke.
6
Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada.
7
Ja Aabrami loomade karjaste ja Loti loomade karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.
8
Siis Aabram ütles Lotile: 'Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!
9
Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt.'
10
Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Issanda rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.
11
Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest.
12
Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lõi oma telgid üles Soodomani.
13
Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.
14
Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: 'Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole,
15
sest kogu maa, mida sa näed, ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!
16
Ja ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav.
17
Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest ma annan selle sinule!'
18
Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale.
