Bible

 

Genesis 12

Studie

   

1 Ja Issand ütles Aabramile: 'Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!

2 Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!

3 Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!'

4 Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.

5 Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jõudsid Kaananimaale.

6 Ja Aabram käis maa läbi Sekemi püha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.

7 Ja Issand ilmutas ennast Aabramile ning ütles: 'Sinu soole ma annan selle maa!' Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli ennast temale ilmutanud.

8 Sealt ta liikus edasi mäestikku Peetelist hommiku poole ja lõi oma telgi üles, nõnda et Peetel jäi õhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Issandale ning hüüdis appi Issanda nime.

9 Ja Aabram läks teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale.

10 Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.

11 Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: 'Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine.

12 Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: 'See on tema naine!' Siis nad tapavad minu, aga sinu jätavad elama.

13 Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!'

14 Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus.

15 Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta.

16 Vaarao tegi Aabramile tema pärast head: ta sai lambaid ja kitsi, veiseid ja eesleid, sulaseid ja teenijaid, emaeesleid ja kaameleid.

17 Aga Issand nuhtles vaaraod ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.

18 Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: 'Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?

19 Miks sa ütlesid: Ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!'

20 Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kõik, mis tal oli.

   

Bible

 

Genesis 15:18

Studie

       

18 Selsamal päeval tegi Issand Aabramiga lepingu ja ütles: 'Sinu soole ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni,

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1414

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1414. Because the subject here is the Lord these words contain more arcana than anyone can possibly conceive and make known. For here in the internal sense is meant the Lord's first state after He had been born. Because that state is a very deep arcanum any intelligible explanation of it is hardly possible. Let it be said simply that He was like any other human being, except that He was conceived from Jehovah, yet born of a woman who was a virgin, and that by birth from that virgin He took on all the weaknesses that are common to all. These weaknesses are bodily, and are referred to in this verse in that He was to depart from them in order that celestial and spiritual things might be brought into view for Him. There are two heredities that are born together in a human being, one from the father, the other from the mother. The Lord's heredity from the father was Divine, but that from the mother was human and weak. This weak humanity that a person derives by heredity from the mother is something bodily which is dispelled when he is being regenerated, whereas that which he takes on from the father remains for ever. But the Lord's heredity from Jehovah was Divine, as has been stated. A further arcanum is that the Lord's Human also became Divine. In Him alone there was a correspondence of all things of the body with the Divine. This was a most perfect, or infinitely perfect, correspondence, and from it there resulted a union of bodily things with Divine celestial things, and of sensory things with Divine spiritual things. Thus He became the Perfect Man, and the Only Man.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.