¹ Ja Issand ütles Moosesele: 'Ütle Aaronile: Siruta oma käsi kepiga välja jõgede, kanalite ja tiikide kohale, ja lase tulla konni Egiptusemaale!'

² Ja Aaron sirutas oma käe Egiptuse vete kohale ning konnad ronisid üles ja katsid Egiptusemaa.

³ Aga võlurid tegid oma salakunstidega sedasama ja lasksid tulla konni Egiptusemaale.

⁴ Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: 'Paluge Issandat, et ta võtaks ära konnad minu ja mu rahva kallalt, siis ma lasen rahva minna Issandale ohverdama!'

⁵ Aga Mooses vastas vaaraole: 'Osuta mulle seda au: millal ma pean palvetama sinu ja su sulaste ning su rahva pärast, et konnad kaotataks sinu ja su kodade kallalt, et nad jääksid üksnes jõkke?'

⁶ Ja tema vastas: 'Homme.' Siis ütles Mooses: 'Sinu sõna peale! Et sa teaksid, et keegi ei ole niisugune nagu Issand, meie Jumal.

⁷ Konnad eemaldatakse sinu ja su kodade, su sulaste ja su rahva kallalt. Nad jäävad üksnes jõkke.'

⁸ Siis Mooses läks koos Aaroniga vaarao juurest välja. Ja Mooses hüüdis Issanda poole konnade pärast, keda ta oli vaaraole saatnud.

⁹ Ja Issand tegi Moosese sõna järgi ning konnad surid kodadest, õuedest ja põldudelt,

¹⁰ neid kuhjati hunnikute viisi ja maa hakkas haisema.

¹¹ Kui vaarao nägi, et ta oli saanud kergendust, siis ta tegi oma südame kõvaks ega kuulanud neid - nagu Issand oli öelnud.

¹² Siis Issand ütles Moosesele: 'Ütle Aaronile: Siruta oma kepp välja ja löö maa põrmu, et sellest tuleks sääski kogu Egiptusemaale!'

¹³ Ja nad tegid nõnda. Aaron sirutas oma käe kepiga välja ja lõi maa põrmu; siis tulid sääsed inimeste ja loomade kallale; kõik maa põrm muutus sääskedeks kogu Egiptusemaal.

¹⁴ Ka võlurid tegid oma salakunstidega sedasama, et tekitada sääski, aga ei suutnud; ja sääsed olid inimeste ja loomade kallal.

¹⁵ Siis võlurid ütlesid vaaraole: 'See on Jumala sõrm!' Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid - nagu Issand oli öelnud.

¹⁶ Ja Issand ütles Moosesele: 'Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette, kui ta läheb vee äärde, ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!

¹⁷ Sest kui sa ei lase mu rahvast minna, vaata, siis ma läkitan parmud sinu ja su sulaste ja su rahva kallale ning su kodadesse. Egiptlaste kojad täituvad parmudega, nõndasamuti ka maapind, millel need on.

¹⁸ Aga ma eraldan sel päeval Gooseni maakonna, kus asub mu rahvas, nõnda et parme ei tule sinna, selleks et sa teaksid, et mina olen Issand keset seda maad.

¹⁹ Ma teen vahe oma rahva ja sinu rahva vahele. Homme sünnib see imetegu.'

²⁰ Ja Issand tegi nõnda: parme tuli rängasti vaarao kotta ja tema sulaste kodadesse; ja kogu Egiptusemaal kannatas maa parmude tõttu.

²¹ Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: 'Minge ohverdage oma Jumalale siin maal!'

²² Aga Mooses vastas: 'Ei ole sünnis nõnda teha, sest see, mis me ohverdame Issandale, oma Jumalale, on egiptlastele vastik. Vaata, kui me ohverdame seda, mis egiptlaste meelest on vastik, nende silme ees, eks nad viska meid siis kividega?

²³ Me tahame minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Issandale, oma Jumalale, nagu tema meid on käskinud.'

²⁴ Ja vaarao ütles: 'Ma lasen teid minna ja ohverdada Issandale, teie Jumalale kõrbes. Ainult ärge minge väga kaugele. Palvetage minu eest!'

²⁵ Siis ütles Mooses: 'Vaata, ma lähen su juurest ja palun Issandat, et parmud homme kaoksid vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt. Ainult ärgu vaarao enam petku, laskmata rahvast minna Issandale ohverdama!'

²⁶ Ja Mooses läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.

²⁷ Ja Issand tegi Moosese sõna järgi ning kaotas parmud vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt; ühtainsatki ei jäänud alles.

²⁸ Aga vaarao tegi oma südame kõvaks ka seekord ega lasknud rahvast minna.

¹ I heard a loud voice out of the temple, saying to the seven angels, "Go and pour out the seven bowls of the wrath of God on the earth!"

² The first went, and poured out his bowl into the earth, and it became a harmful and evil sore on the people who had the mark of the beast, and who worshiped his image.

³ The second angel poured out his bowl into the sea, and it became blood as of a dead man. Every living thing in the sea died.

⁴ The third poured out his bowl into the rivers and springs of water, and they became blood.

⁵ I heard the angel of the waters saying, "You are righteous, who are and who were, you Holy One, because you have judged these things.

⁶ For they poured out the blood of the saints and the prophets, and you have given them blood to drink. They deserve this."

⁷ I heard the altar saying, "Yes, Lord God, the Almighty, true and righteous are your judgments."

⁸ The fourth poured out his bowl on the sun, and it was given to him to scorch men with fire.

⁹ People were scorched with great heat, and people blasphemed the name of God who has the power over these plagues. They didn't repent and give him glory.

¹⁰ The fifth poured out his bowl on the throne of the beast, and his kingdom was darkened. They gnawed their tongues because of the pain,

¹¹ and they blasphemed the God of heaven because of their pains and their sores. They didn't repent of their works.

¹² The sixth poured out his bowl on the great river, the Euphrates. Its water was dried up, that the way might be prepared for the kings that come from the sunrise.

¹³ I saw coming out of the mouth of the dragon, and out of the mouth of the beast, and out of the mouth of the false prophet, three unclean spirits, something like frogs;

¹⁴ for they are spirits of demons, performing signs; which go forth to the kings of the whole inhabited earth, to gather them together for the war of that great day of God, the Almighty.

¹⁵ "Behold, I come like a thief. Blessed is he who watches, and keeps his clothes, so that he doesn't walk naked, and they see his shame."

¹⁶ He gathered them together into the place which is called in Hebrew, Megiddo.

¹⁷ The seventh poured out his bowl into the air. A loud voice came forth out of the temple of heaven, from the throne, saying, "It is done!"

¹⁸ There were lightnings, sounds, and thunders; and there was a great earthquake, such as was not since there were men on the earth, so great an earthquake, so mighty.

¹⁹ The great city was divided into three parts, and the cities of the nations fell. Babylon the great was remembered in the sight of God, to give to her the cup of the wine of the fierceness of his wrath.

²⁰ Every island fled away, and the mountains were not found.

²¹ Great hailstones, about the weight of a talent, came down out of the sky on people. People blasphemed God because of the plague of the hail, for this plague is exceedingly severe.