Bible

 

Exodus 30

Studie

   

1 Tee suitsutusaltar suitsutusohvri toomiseks; tee see akaatsiapuust!

2 See olgu küünar pikk ja küünar lai, neljanurgeline ja kaks küünart kõrge; selle sarved olgu sellega ühest tükist!

3 Karda see puhta kullaga, selle pealis, küljed ümberringi ja sarved; ja tee sellele kuldäär ümber!

4 Tee kaks kuldrõngast selle ääre alla kahele poole; tee need kumbagi külge; need olgu asemeiks kangidele, millega seda kantakse!

5 Tee kangid akaatsiapuust ja karda need kullaga!

6 Pane see tunnistuslaeka ees oleva eesriide ette, kohastikku tunnistuslaeka peal oleva lepituskaanega, kus ma ennast sulle ilmutan!

7 Ja Aaron põletagu selle peal healõhnalist suitsutusrohtu; ta põletagu seda igal hommikul, kui ta lampe korraldab!

8 Ja kui Aaron õhtul lampe üles seab, siis ta põletagu nõndasamuti; see olgu teie tulevastele põlvedele alaline suitsutusohver Issanda palge ees!

9 Ärge ohverdage selle peal võõrast suitsutusrohtu ega põletus- või roaohvrit; selle peale ärge valage ka joogiohvrit!

10 Ja kord aastas toimetagu Aaron selle sarvede peal lepitust: põlvest põlve toimetagu ta kord aastas selle lepitust patu-lepitusohvri verega! See on väga püha Issandale.'

11 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

12 'Kui sa arvestad Iisraeli laste päid, neid, kes ära loetakse, siis andku iga mees oma hinge eest lunaraha Issandale, et neid ei tabaks nuhtlus, kui nad ära loetakse!

13 Igaüks, kes astub äraloetavate hulka, andku pool seeklit püha seekli järgi, kakskümmend geera seeklis; tõstelõiv Issandale on pool seeklit.

14 Igaüks, kes astub äraloetavate hulka, kakskümmend aastat vana ja üle selle, peab andma Issandale tõstelõivu!

15 Rikas ärgu andku rohkem ja kehv ärgu andku vähem kui pool seeklit, kui te annate Issandale tõstelõivu lepituseks oma hingede eest!

16 Võta Iisraeli lastelt lepitusraha ja kasuta seda kogudusetelgi teenistuseks; see meenutagu Issanda ees Iisraeli lapsi, et saaksite lepitust oma hingedele!'

17 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

18 'Tee pesemise jaoks vasknõu ja selle vaskjalg; pane see kogudusetelgi ja altari vahele ja vala sellesse vett!

19 Aaron ja tema pojad pesku selles oma käsi ja jalgu!

20 Kui nad lähevad kogudusetelki, siis nad peavad endid veega pesema, et nad ei sureks; nõndasamuti, kui nad astuvad teenistuseks altari juurde, et süüdata tuleohvrit Issandale.

21 Nad peavad pesema oma käsi ja jalgu, et nad ei sureks. See olgu neile igaveseks seadluseks, temale ja ta soole põlvest põlve!'

22 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

23 'Ja sina võta enesele parimaid palsameid: viissada seeklit sula mürri, ja pool osa sellest, kakssada viiskümmend seeklit, healõhnalist kaneeli, ja kakssada viiskümmend seeklit lõhnavat kalmust,

24 ja viissada seeklit kassiat püha seekli järgi, ja kolm toopi oliiviõli,

25 ja valmista sellest püha võideõli, rohusegajate viisil segatud salvi; see olgu pühaks võideõliks!

26 Võia sellega kogudusetelki ja tunnistuslaegast,

27 lauda ja kõiki selle riistu, lambijalga ja selle riistu, suitsutusaltarit,

28 põletusohvri altarit ja kõiki selle riistu, pesemisnõu ja selle jalga!

29 Ja pühitse neid, et need oleksid väga pühad: igaüks, kes neid puudutab, saab pühaks.

30 Ja võia Aaronit ja tema poegi ja pühitse nad mulle preestriteks!

31 Ja räägi Iisraeli lastega ning ütle: See olgu teile põlvest põlve minu püha võideõli!

32 Tavalise inimese ihu peale ei tohi seda valada ja niisugust segu ei tohi te järele teha: see on püha ja see olgu püha ka teile!

33 Igaüks, kes valmistab niisugust võiet ja annab seda mõnele võõrale, kaotatagu oma rahva seast!'

34 Ja Issand ütles Moosesele: 'Võta enesele healõhnalisi aineid: lõhnavat vaiku, teokarpe ja galbanit - healõhnalisi aineid ja puhast viirukit võrdsetes osades -

35 ja valmista neist rohusegajate viisil suitsutusrohi: soolane, puhas, püha!

36 Osa sellest hõõru peeneks ja pane tunnistuslaeka ette kogudusetelgis, sinna, kus ma ennast sulle ilmutan; see olgu teile kõige püham!

37 Suitsutusrohtu, mida sa teed selle segu kohaselt, ei tohi te endile teha: Issandale kuuluvana olgu see sulle püha!

38 Igaüks, kes teeb midagi niisugust, et seda mõnuga nautida, kaotatagu oma rahva seast!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10231

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10231. And it shall be to the sons of Israel for a memorial before Jehovah. That this signifies in this way the preservation of the church and of all things of the church by the Lord, is evident from the representation of the sons of Israel, as being the church (see the places cited in n. 9340); from the signification of “a memorial,” when said of Jehovah, as being preservation (n. 9849); and from the signification of “before Jehovah,” as being by the Lord (see n. 10146).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 9849

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

9849. To be stones of remembrance for the sons of Israel. That this signifies from mercy forever for the spiritual kingdom, is evident from the signification of “the stones of remembrance upon the shoulders of the ephod,” as being the preservation of good and truth from mercy forever (that “the stones upon the shoulders” denote the preservation of good and truth, is evident from what was shown above, n. 9836; and that “remembrance,” when said of the Lord, denotes mercy, will be evident from what follows); and from the signification of “the sons of Israel,” as being the Lord’s spiritual kingdom (see n. 9842). It is said of Jehovah in the Word, that is, of the Lord that He “remembers,” and that He “does not remember,” and by this is signified that it is then done from mercy, whether it is preservation or deliverance. In like manner it is said that He “sees,” “hears,” and “knows,” and that He “does not see,” “hear,” and “know;” by which expressions also is signified having compassion, or not having compassion. That it is so said is from the likeness and appearance with man; for when a man turns away from the Lord, as is the case when he does evil, then, because the Lord is at his back, it appears to him as if the Lord does not see him, does not hear him, and does not know him, and also does not remember him; when yet this is with the man, and therefore from the appearance it is so said in the Word. Very different is it when a man turns toward the Lord, as is the case when he acts well. (See the places cited in n. 9306.) Everyone can know that calling to mind, or remembering, cannot be predicated of the Lord, because things past and future are in Him eternal, that is, are present from eternity to eternity.

[2] That “remembering,” when said of the Lord, denotes to have compassion, and thus from mercy to preserve or deliver, is evident from the following passages, in David:

Jehovah hath made known His salvation; His righteousness hath He revealed before the eyes of the nations. He hath remembered His mercy and His truth toward the house of Israel (Psalms 98:2-3).

Jehovah hath remembered us in our humility, for His mercy is forever (Psalms 136:23).

Remember not the sins of my youth, and my transgressions; according to Thy mercy remember Thou me, for Thy goodness’ sake, O Jehovah (Psalms 25:7).

He remembered for them His covenant, and repented in the multitude of His mercies (Psalms 106:45).

He hath made His wonderful works to be remembered; Jehovah is gracious and merciful. He hath given food unto them that fear Him; He hath remembered His covenant forever (Psalms 111:4-5).

Remember not former iniquities; let Thy compassions anticipate us (Psalms 79:8).

God hath accepted his servant Israel, that He might remember His mercy; to do mercy with our fathers, and to remember His holy covenant (Luke 1:54, 1:72).

What is man that Thou dost remember him? (Psalms 8:4).

Remember me, O Jehovah, in the good pleasure of Thy people (Psalms 106:4).

Jehovah hath remembered us; He blesseth (Psalms 115:12).

If looking Thou wilt look on the misery of Thine handmaid, and wilt remember me, and not forget Thine handmaid (1 Samuel 1:11);

being the prayer of Hannah the mother of Samuel; and when she bare him, it is said that “Jehovah remembered her” (1 Samuel 1:19), that is, looked upon her misery, and performed mercy. In like manner in many other passages, as Leviticus 26:41-42, (Leviticus 26:45); Numbers 10:9; Isaiah 49:25; 49:1; 64:9; Jeremiah 31:34.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.