Bible

 

Exodus 14

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!

3 Sest vaarao mõtleb, et Iisraeli lapsed ekslevad mööda maad, kõrb peab nad kinni.

4 Mina teen kõvaks vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand.' Ja nad tegid nõnda.

5 Kui Egiptuse kuningale anti teada, et rahvas oli põgenenud, siis vaarao ja ta sulaste süda pöördus rahva vastu, ja nad ütlesid: 'Miks tegime nõnda, et lasksime Iisraeli meid orjamast!'

6 Ja ta laskis rakendada hobused sõjavankrite ette ning võttis oma rahva enesega kaasa.

7 Ta võttis kuussada valitud sõjavankrit ja kõik muud Egiptuse sõjavankrid, ja võitlejaid nende kõigi jaoks.

8 Ja Issand tegi kõvaks vaarao, Egiptuse kuninga südame, ning too ajas taga Iisraeli lapsi; Iisraeli lapsed aga olid välja läinud ülestõstetud käe kaitsel.

9 Ja egiptlased, kõik vaarao hobused, sõjavankrid ja tema ratsanikud ning sõjavägi, ajasid neid taga ning jõudsid neile järele, kui nad olid leeris mere ääres Pii-Hahirotis, Baal-Sefoni kohal.

10 Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele. Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Issanda poole.

11 Ja nad ütlesid Moosesele: 'Kas ei olnud siis Egiptuses haudu, et tõid meid kõrbe surema? Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja?

12 Eks see just olegi, mis me rääkisime sulle Egiptuses, öeldes: Jäta meid rahule, et võiksime teenida egiptlasi! Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrbes surra.'

13 Aga Mooses vastas rahvale: 'Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi.

14 Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!'

15 Ja Issand ütles Moosesele: 'Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi!

16 Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!

17 Ja mina, vaata, teen siis kõvaks egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel,

18 et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel.'

19 Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga,

20 tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsenud teisele ligi kogu öö.

21 Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks - vesi lõhenes.

22 Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.

23 Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd.

24 Kui saabus hommikune vahikord, siis Issand vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse.

25 Ja ta kiilus kinni nende sõjavankrite rattad ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: 'Põgenegem Iisraeli eest, sest Issand sõdib nende poolt egiptlaste vastu!'

26 Aga Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!'

27 Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Issand paiskas egiptlased keset merd.

28 Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki.

29 Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.

30 Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal.

31 Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.

   

Bible

 

Nehemja 9:9

Studie

       

9 Sina nägid meie vanemate viletsust Egiptuses ja kuulsid nende kisendamist Kõrkjamere ääres.

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 6115

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

6115. 'And Joseph caused the silver to come to Pharaoh's house' means that all that factual knowledge was brought into association with the general whole within the natural. This is clear from the meaning of 'causing to come' as bringing into association with and introducing into; from the meaning of 'silver' as factual knowledge that holds truth in it and is appropriate, dealt with in 6112; and from the representation of 'Pharaoh' as the natural in general, dealt with in 5160, 5799, 6015, and therefore 'Pharaoh's house' is the general whole within the natural since this includes everything there in its entirety.

[2] Regarding this matter of bringing known facts that hold truths in them and that are appropriate into association with a general whole, it should be recognized that all known facts, and truths as well, if they are to be anything, must without exception be brought into association with a general whole. They must be placed with and contained within the general whole and be made subject to it; otherwise they are instantly scattered to the winds. Indeed, if known facts and truths are to be anything, they must be brought into a form in which they have a mutual relationship with one another, and this cannot be done if they do not exist in association with one another subject to a general whole. This therefore is what preserves them in the form they receive and gives each fact or truth there its specific character. That general whole too, together with others like it, must be brought into association with one another subject to a more general whole, and these in turn must be subject to the most general of all. If they are not, even the general wholes, and the more general ones too, are scattered to the winds.

[3] The most general and all-embracing whole, the source from which everything is held in place, is the Lord Himself; and what holds everything in place is Divine Truth going forth from Him. The more general wholes are general communities in the spiritual world into which Divine Truth flows, which makes them distinct and separate from one another on a general level; and the general wholes are less general communities subject to a more general one. The more general communities are those to which the members, organs, and viscera in a person correspond; through the amazing way that they are linked together they exist in a kind of form in which they have regard to one another and thus hold one another in place, and also present themselves as a single whole. In the human being the most general and all-embracing whole, holding every single thing in place, is the soul. It is also Divine Truth going forth from the Lord, for Divine Truth flows constantly into the soul and makes it what it is.

[4] Divine Truth going forth from the Lord is what is called the Word, through which all things were created, John 1:1-3, that is, through which all things came into being, and therefore through which all things are kept in being. The truth that all things in the entire natural world exist subject to a general whole, each specific thing to its own general whole, and that otherwise they cannot remain in being, anyone will plainly discover who is willing to turn his attention to those things in the natural creation.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.