12
siis vii Issandale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik isased esmikud su kariloomade kandest olgu Issanda päralt!
Exodus 13:12
Numbrid 9
1
Ja Issand rääkis Moosesega Siinai kõrbes teisel aastal, esimeses kuus pärast Egiptusemaalt lahkumist, öeldes:
2
'Iisraeli lapsed pidagu paasapüha selle seatud ajal:
3
selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidage seda seatud ajal; te peate seda pidama kõigi selle eeskirjade ja seaduste järgi!'
4
Ja Mooses ütles Iisraeli lastele, et nad peaksid paasapüha.
5
Siis nad pidasid paasapüha esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul Siinai kõrbes. Iisraeli lapsed tegid kõigiti nõnda, nagu Issand oli Moosest käskinud.
6
Aga seal oli mehi, kes olid roojased inimese laiba pärast, ja need ei tohtinud pidada paasapüha sel päeval. Ometi astusid nad sel päeval Moosese ja Aaroni ette,
7
ja need mehed ütlesid temale: 'Me oleme roojased ühe inimese laiba pärast. Miks keelatakse meid toomast ohvriandi Issandale tema seatud ajal Iisraeli laste hulgas?'
8
Ja Mooses vastas neile: 'Seiske siin, kuni ma kuulen, mida Issand teie kohta käsib!'
9
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
10
'Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Kui keegi teist või teie tulevastest põlvedest on roojane laiba pärast või viibib pikal teekonnal, võib ta ometi pidada paasapüha Issanda auks.
11
Seda peetagu teise kuu neljateistkümnenda päeva õhtul; paasatalle söödagu koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega!
12
Midagi ärgu jäetagu sellest üle hommikuks ja selle luid ärgu murtagu; seda peetagu kõigi paasapüha seaduste järgi!
13
Aga see mees, kes on puhas ega ole teekonnal ja ometi jätab paasapüha pidamata, tuleb hävitada oma rahva hulgast, sest ta ei ole toonud Issandale ohvriandi selleks seatud ajal. See mees peab kandma oma pattu!
14
Ja kui teie juures viibib mõni võõras, kes tahab pidada paasapüha Issanda auks, siis pidagu ta seda nõndasamuti paasapüha eeskirja ja seaduse järgi! Teil olgu üks seadus niihästi võõra kui maa päriselaniku jaoks!'
15
Päeval, kui elamu oli püstitatud, kattis elamut tunnistustelgi kohal pilv, aga õhtust hommikuni oli elamu kohal otsekui tulepaistus.
16
Nõnda oli see alaliselt: seda kattis pilv ja öine tulepaistus.
17
Ja iga kord, kui pilv tõusis üles telgi pealt, läksid Iisraeli lapsed teele; ja paika, kuhu pilv jäi seisma, lõid Iisraeli lapsed leeri üles.
18
Issanda käsul läksid Iisraeli lapsed teele ja Issanda käsul lõid nad leeri üles; nad jäid leeri nii kauaks, kuni pilv seisis elamu peal.
19
Ja kui pilv jäi elamu peale seisma kauemaks ajaks, siis Iisraeli lapsed panid tähele Issanda korraldusi ega läinud teele.
20
Kui juhtus, et pilv oli elamu peal ainult mõne päeva, siis nad jäid leeri Issanda käsul ja läksid teele Issanda käsul.
21
Kui juhtus, et pilv püsis õhtust hommikuni ja hommikul tõusis üles, siis nad läksid teele; või kui see jäi päevaks ja ööks, siis nad läksid teele pilve tõustes.
22
Või kui pilv jäi elamu peale kaheks päevaks või kuuks või veel kauemaks ajaks, seisatades selle peal, siis Iisraeli lapsed jäid leeri ega läinud teele; alles pilve tõustes nad läksid teele.
23
Issanda käsul jäid nad leeri ja Issanda käsul läksid nad teele; nad panid tähele Issanda korraldust, Moosese läbi antud Issanda käsul.
Arcana Coelestia # 7342
7342. 'And he did not take this to heart' means resistance arising in the will and consequent obstinacy. This is clear from the meaning of 'not taking something to heart' as paying no attention; and since among the evil paying no attention to Divine things is the result of resistance arising in the will, this too is meant by those same words. And since 'not taking it to heart' implies the same as being unyielding, obstinacy is also meant, as previously in 7272, 7300, 7338. With respect to resistance arising in the will, it should be recognized that the will is what rules a person. Some people think that the understanding rules; but the understanding does not do so unless the will has the same leanings. The understanding accords with the will, for regarded in itself the understanding is nothing other than the outward form which the will takes. The expression 'the will' is used here to mean the desires that belong to a person's love, for his will is nothing other. Those desires are what rule a person, for they are his life. If a person's desires are those of self-love and love of the world, then his entire life is nothing else than such desires. Nor can he resist them, for to do so would be to resist his own life. Fundamental ideas of truth make no impression whatever. If the desires belonging to those kinds of love predominate they haul truth over to their own side and so falsify it, or if it does not fully support them reject it. This explains why fundamental ideas of truth taught by faith have no effect whatever on a person unless the Lord instills desires belonging to spiritual love, that is, love towards the neighbour. And in the measure that he receives those desires he receives also the truths of faith. The desires belonging to this love are what constitute the new will. From all this it may now be seen that a person never takes any truth to heart if his will is resistant to it. So it is that those in hell, having an affection or desires for evil within them, cannot receive the truths of faith, consequently cannot undergo correction. So it is too that the evil falsify the truths of faith, so far as they can.
