¹ Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

² 'Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja kariloomadest - need olgu minu!'

³ Ja Mooses ütles rahvale: 'Mõelge päevale, mil te tulite välja Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Issand teid sealt välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa!

⁴ Täna, aabibikuus, te lähete välja.

⁵ Ja kui Issand sind viib kaananlaste, hettide, emorlaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa selles kuus pidama seda teenistust.

⁶ Seitse päeva söö hapnemata leiba ja seitsmendal päeval olgu Issanda püha!

⁷ Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kogu su maa-alal!

⁸ Ja sel päeval seleta oma pojale, öeldes: See on ühenduses sellega, mis Issand mulle tegi, kui ma Egiptusest lahkusin.

⁹ See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade vahel, et Issanda Seadus oleks su suus; sest Issand tõi sind vägeva käega Egiptusest välja.

¹⁰ Seda seadlust pead sa täitma määratud ajal aastast aastasse!

¹¹ Ja kui Issand sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja su vanemaile on vandunud, ja on andnud selle sulle,

¹² siis vii Issandale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik isased esmikud su kariloomade kandest olgu Issanda päralt!

¹³ Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta, siis murra tal kael! Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade hulgas!

¹⁴ Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mida see tähendab?, siis vasta temale: Vägeva käega tõi Issand meid välja Egiptusest, orjusekojast.

¹⁵ Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Issand kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist kariloomade esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Issandale kõik emakoja avajad isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud.

¹⁶ See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest vägeva käega tõi Issand meid Egiptusest välja!'

¹⁷ Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistite maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse,

¹⁸ vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrbeteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.

¹⁹ Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, öeldes: 'Jumal hoolitseb kindlasti teie eest. Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!'

²⁰ Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrbe äärde.

²¹ Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel.

²² Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest.

¹ Ja Issand rääkis Moosesega Siinai kõrbes teisel aastal, esimeses kuus pärast Egiptusemaalt lahkumist, öeldes:

² 'Iisraeli lapsed pidagu paasapüha selle seatud ajal:

³ selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidage seda seatud ajal; te peate seda pidama kõigi selle eeskirjade ja seaduste järgi!'

⁴ Ja Mooses ütles Iisraeli lastele, et nad peaksid paasapüha.

⁵ Siis nad pidasid paasapüha esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul Siinai kõrbes. Iisraeli lapsed tegid kõigiti nõnda, nagu Issand oli Moosest käskinud.

⁶ Aga seal oli mehi, kes olid roojased inimese laiba pärast, ja need ei tohtinud pidada paasapüha sel päeval. Ometi astusid nad sel päeval Moosese ja Aaroni ette,

⁷ ja need mehed ütlesid temale: 'Me oleme roojased ühe inimese laiba pärast. Miks keelatakse meid toomast ohvriandi Issandale tema seatud ajal Iisraeli laste hulgas?'

⁸ Ja Mooses vastas neile: 'Seiske siin, kuni ma kuulen, mida Issand teie kohta käsib!'

⁹ Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

¹⁰ 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Kui keegi teist või teie tulevastest põlvedest on roojane laiba pärast või viibib pikal teekonnal, võib ta ometi pidada paasapüha Issanda auks.

¹¹ Seda peetagu teise kuu neljateistkümnenda päeva õhtul; paasatalle söödagu koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega!

¹² Midagi ärgu jäetagu sellest üle hommikuks ja selle luid ärgu murtagu; seda peetagu kõigi paasapüha seaduste järgi!

¹³ Aga see mees, kes on puhas ega ole teekonnal ja ometi jätab paasapüha pidamata, tuleb hävitada oma rahva hulgast, sest ta ei ole toonud Issandale ohvriandi selleks seatud ajal. See mees peab kandma oma pattu!

¹⁴ Ja kui teie juures viibib mõni võõras, kes tahab pidada paasapüha Issanda auks, siis pidagu ta seda nõndasamuti paasapüha eeskirja ja seaduse järgi! Teil olgu üks seadus niihästi võõra kui maa päriselaniku jaoks!'

¹⁵ Päeval, kui elamu oli püstitatud, kattis elamut tunnistustelgi kohal pilv, aga õhtust hommikuni oli elamu kohal otsekui tulepaistus.

¹⁶ Nõnda oli see alaliselt: seda kattis pilv ja öine tulepaistus.

¹⁷ Ja iga kord, kui pilv tõusis üles telgi pealt, läksid Iisraeli lapsed teele; ja paika, kuhu pilv jäi seisma, lõid Iisraeli lapsed leeri üles.

¹⁸ Issanda käsul läksid Iisraeli lapsed teele ja Issanda käsul lõid nad leeri üles; nad jäid leeri nii kauaks, kuni pilv seisis elamu peal.

¹⁹ Ja kui pilv jäi elamu peale seisma kauemaks ajaks, siis Iisraeli lapsed panid tähele Issanda korraldusi ega läinud teele.

²⁰ Kui juhtus, et pilv oli elamu peal ainult mõne päeva, siis nad jäid leeri Issanda käsul ja läksid teele Issanda käsul.

²¹ Kui juhtus, et pilv püsis õhtust hommikuni ja hommikul tõusis üles, siis nad läksid teele; või kui see jäi päevaks ja ööks, siis nad läksid teele pilve tõustes.

²² Või kui pilv jäi elamu peale kaheks päevaks või kuuks või veel kauemaks ajaks, seisatades selle peal, siis Iisraeli lapsed jäid leeri ega läinud teele; alles pilve tõustes nad läksid teele.

²³ Issanda käsul jäid nad leeri ja Issanda käsul läksid nad teele; nad panid tähele Issanda korraldust, Moosese läbi antud Issanda käsul.

²⁶ Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?,