Bible

 

1 Samuel 10

Studie

   

1 Siis Saamuel võttis õlikruusi ja valas temale pähe, suudles teda ning ütles: 'Eks ole nõnda, et Issand on võidnud sind vürstiks oma pärisosale?

2 Kui sa täna mu juurest ära lähed, siis sa leiad kaks meest Raaheli haua juures Benjamini maa-alal Selsahis, ja need ütlevad sulle: Emaeeslid, keda sa käisid otsimas, on leitud; vaata, su isa on emaeeslite asja jätnud ja on mures teie pärast, öeldes: Mida peaksin tegema oma poja heaks?

3 Ja kui sa sealt edasi lähed ja jõuad Taabori tamme juurde, siis tulevad seal sulle vastu kolm meest, kes lähevad Jumala juurde üles Peetelisse: üks kannab kolme sikutalle, üks kannab kolme leivakakku ja üks kannab veinikruusi.

4 Nemad küsivad sinult, kuidas su käsi käib, ja annavad sulle kaks leiba; võta need nende käest vastu!

5 Ja selle järel tuled sa Jumala Gibeasse, kus asub vilistite linnavägi; ja kui sa jõuad sinna linna, siis sa kohtad ohvrikünkalt alla tulevat prohvetite salka, naablid, trummid, viled ja kandled ees, ja nad ise räägivad prohvetlikult.

6 Siis tuleb Issanda Vaim võimsasti su peale, sa hakkad koos nendega prohvetlikult rääkima ja muutud ise teiseks meheks.

7 Kui need märgid täide lähevad, siis tee, mis sul tuleb teha, sest Jumal on sinuga!

8 Mine siis minu ees alla Gilgalisse, ja vaata, ma tulen su juurde põletusohvreid ohverdama ja tänuohvreid tapma; oota seitse päeva, kuni ma tulen su juurde ja teen sulle teatavaks, mida sa pead tegema!'

9 Kui Saul pööras selja, et minna Saamueli juurest ära, sündiski, et Jumal muutis tema südame teiseks, ja kõik need märgid läksid täide selsamal päeval.

10 Ja kui nad jõudsid Gibeasse, vaata, siis tuli temale vastu salkkond prohveteid. Ja Jumala Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta hakkas nende keskel prohvetlikult rääkima.

11 Ja kui kõik, kes teda varem tundsid, nägid, ja vaata, ta rääkis prohvetlikult koos prohvetitega, siis ütles rahvas üksteisele: 'Mis Kiisi pojaga on juhtunud? Kas Saulgi on prohvetite seas?'

12 Ja keegi sealolijaist vastas ning ütles: 'Ja kes on nende isa?' Seepärast on saanud kõnekäänuks: 'Kas Saulgi on prohvetite seas?'

13 Ja kui ta oli lõpetanud prohvetliku rääkimise, siis tuli ta ohvrikünkale.

14 Ja Sauli isa vend küsis temalt ja ta teenrilt: 'Kus te käisite?' Ta vastas: 'Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde.'

15 Siis ütles Sauli isa vend: 'Jutusta ometi mulle, mida Saamuel teile rääkis!'

16 Ja Saul vastas oma isa vennale: 'Ta teatas meile lihtsalt, et emaeeslid on leitud.' Aga kuningriigi asjast, millest Saamuel oli rääkinud, ei jutustanud ta temale midagi.

17 Siis Saamuel hüüdis rahva kokku Issanda juurde Mispasse.

18 Ta ütles Iisraeli lastele: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid.

19 Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!'

20 Ja Saamuel laskis kõik Iisraeli suguharud ette astuda, ja liisk langes Benjamini suguharule.

21 Siis laskis ta Benjamini suguharu suguvõsade kaupa ette astuda, ja liisk langes Matri suguvõsale; seejärel langes liisk Saulile, Kiisi pojale. Aga kui teda otsiti, siis teda ei leitud.

22 Siis nad küsisid veel kord Issandalt: 'Kas mees veel siia tuleb?' Ja Issand vastas: 'Vaata, ta on ennast peitnud varustuse sekka!'

23 Siis nad jooksid ja tõid ta sealt ära; ja kui ta seisis rahva keskel, siis oli ta peajagu pikem kui kõik muu rahvas.

24 Ja Saamuel ütles kogu rahvale: 'Kas näete, kelle Issand on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas.' Siis kogu rahvas hõiskas ja hüüdis: 'Elagu kuningas!'

25 Ja Saamuel kõneles rahvale kuningriigi õigusest, kirjutas selle raamatusse ja pani Issanda ette. Siis laskis Saamuel kogu rahva ära minna, igaühe oma koju.

26 Ja Saulgi läks koju Gibeasse ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud.

27 Aga kõlvatud mehed ütlesid: 'Mis abi on meil temast?' Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt.

   

Komentář

 

Exploring the Meaning of 1 Samuel 10

Napsal(a) Garry Walsh

Samuel took a flask of oil and anointed Saul’s head -- a sign of kingship. He told Saul that the donkeys he'd been searching for had been found, so there was no need to continue the hunt.

Instead, Samuel sent Saul to Bethel, the hill of God. It was a holy place, and the resting place of the Ark of the Covenant. Bethel represented a knowledge of celestial things. (See Arcana Coelestia 1453[2].)

Samuel told Saul that he would meet a group of prophets at Bethel. When Saul arrived there, he met them, and he immediately felt the Spirit of the Lord and prophesied with them. When Saul returned home, the people who knew him realized that something about him had changed. Had he become a prophet?

Then Samuel called the people together at Mizpah again as he had when they first asked for a king. He reminded them about how they had rejected the Lord. Then he began a selection process, drawing lots to determine who would be their first king. The tribe of Benjamin was chosen, then the family of Matri, and ultimately Saul. However, Saul was reluctant, and was hiding. They searched for him, found him, and brought him before the people. The people saw his outstanding appearance and height, and accepted him as someone suitable. Samuel explained how the kingdom would work, and also wrote it in a book. Then he sent the people to their own homes.

Right away, there were hints of future trouble. Some people, referred to as children of Belial, doubted that Saul was the man to lead them, and they did not bring him gifts.

The children of Belial symbolize false ideas that are derived from evil, hellish loves. They are associated with the worship of other gods.

In the Word, gifts symbolize an introduction, to “initiate goodwill and favour.” These people did not trust Saul, and didn’t try to create a good relationship with him. (See Arcana Coelestia 4262[2-3].)

It was important that the kings of Israel were anointed with oil. It was a mark of the representative role that they were to take. As mentioned in the previous chapter, they could not represent the Lord in the loving way that priests could. Instead, they could represent His truth. They could be examples of what it means to live by and enforce the law and to provide order.

The oil that Samuel used to anoint Saul also has a symbolic meaning. It represents the Lord as the good of love. (See Arcana Coelestia 9954[1, 10].) Swedenborg writes that the reason priests kings were anointed is that through this they represented the {w219}, in His Divine humanity. (See Apocalypse Revealed 779[2].)

In a number of places in Scripture it is said that each of us has been made “kings and priests to God.” (See especially Revelation 1:5 and 5:10.) This means that our lives can evolve, with the Lord’s guidance, so that everything about us can be an expression of both His love and His teachings, as they exist as a unity. This is what is means to become the “image and likeness of God” as described in Genesis 1:26.

Bible

 

Revelation 5:10

Studie

       

10 And hast made us unto our God kings and priests: and we shall reign on the earth.