IBhayibheli

 

Numbrid 6

Funda

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mees või naine tõotab erilise nasiiritõotuse, et Issandale pühenduda,

3 siis ta peab hoiduma veinist ja vägijoogist; ta ei tohi juua veini- ega vägijoogi äädikat; ta ärgu joogu ka mitte mingisugust viinamarjamahla ja ärgu söögu värskeid või kuivatatud viinamarju!

4 Kõigil oma nasiiripõlve päevil ei tohi ta midagi süüa, mida toodetakse viinapuust, isegi mitte kivikesi ega kesti.

5 Kõigil tema tõotatud nasiiripõlve päevil ei tohi habemenuga ta peast üle käia; seni kui aeg täis saab, milleks ta ennast Issandale on pühendanud, on ta püha: ta peab laskma juuksed peas pikaks kasvada.

6 Kõigil oma Issandale pühenduse päevil ei tohi ta minna surnukeha juurde.

7 Ta ei tohi ennast roojastada oma isa ja ema, venna ja õe pärast, kui need surevad, sest ta pea peal on pühitsus Jumalale.

8 Kõigil oma nasiiripõlve päevil on ta Issandale pühitsetud!

9 Ja kui keegi tema juures väga äkitselt sureb ja ta nõnda roojastab oma nasiiripea, siis ta peab puhastuspäeval oma pea paljaks ajama; ta ajagu see paljaks seitsmendal päeval!

10 Ja kaheksandal päeval viigu ta kaks turteltuvi või kaks muud tuvi preestrile kogudusetelgi ukse juurde!

11 Ja preester valmistagu üks patuohvriks ja teine põletusohvriks ning toimetagu temale lepitust, sellepärast et ta surnu tõttu pattu tegi; selsamal päeval ta pühitsegu oma pead,

12 eraldagu taas Issandale oma nasiiripõlve päevad ja viigu aastane oinastall süüohvriks! Endised päevad aga langevad ära, sest ta nasiiripõli rüvetus.

13 Ja niisugune on nasiiriseadus: päeval, mil tema nasiiriaeg täitub, viidagu ta kogudusetelgi ukse juurde,

14 ja ta toogu oma ohvriannina Issandale üks veatu aastane oinastall põletusohvriks ja üks veatu aastane utetall patuohvriks ja üks veatu jäär tänuohvriks;

15 ja korv hapnemata leiba, peenest jahust õliga segatud kooke ja õliga võitud hapnemata koogikesi; ja nende juurde kuuluv roaohver ning joogiohvrid!

16 Ja preester viigu need Issanda ette ning toimetagu tema patu- ja põletusohver;

17 jäär aga ohverdagu ta Issandale tänuohvriks koos korvitäie hapnemata leibadega; preester ohverdagu ka tema roa- ja joogiohver!

18 Siis nasiir pügagu oma nasiiripõlve pea paljaks kogudusetelgi ees ja võtku oma nasiiripea juuksed ning pangu tänuohvri all olevasse tulle!

19 Ja preester võtku keedetud jäärasaps, üks hapnemata kook korvist ja üks hapnemata koogike ning pangu nasiiri kätele, pärast seda kui see oma nasiirijuuksed on püganud.

20 Ja preester kõigutagu neid Issanda ees kõigutusohvrina; see olgu preestrile pühitsetud koos kõigutusrinna ja tõstesapsuga; pärast seda võib nasiir veini juua.

21 See on seadus nasiiri kohta, kes tõotab oma ohvrianni Issandale nasiiripõlve pärast lisaks sellele, mis ta jõud muidu lubab. Vastavalt tõotusele, mis ta tõotab, peab ta toimima oma nasiiriseaduse järgi.'

22 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

23 'Räägi Aaroni ja ta poegadega ning ütle: Õnnistades Iisraeli lapsi, öelge neile nõnda:

24 Issand õnnistagu sind ja hoidku sind!

25 Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!

26 Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!

27 Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!'

   

Okususelwe Emisebenzini kaSwedenborg

 

Heaven and Hell #286

Funda lesi Sigaba

  
Yiya esigabeni / 603  
  

286. First, we need to say where peace comes from. Divine peace is within the Lord, arising from the oneness of his divine nature and the divine human nature within him. The divine quality of peace in heaven comes from the Lord, arising from his union with heaven's angels, and specifically from the union of the good and the true within each angel. These are the sources of peace. We may therefore conclude that peace in the heavens is the divine nature intimately affecting everything good there with blessedness. So it is the source of all the joy of heaven. In its essence, it is the divine joy of the Lord's divine love, arising from his union with heaven and with every individual there. This joy, perceived by the Lord in the angels and by the angels from the Lord, is peace. It flows down from there to provide angels with everything that is blessed and delightful and happy - what is called "heavenly joy." 1

Imibhalo yaphansi:

1. [Swedenborg's footnote] In the highest sense, peace means the Lord, because he is the source of peace; and in the inner sense it means heaven, because people there are in a state of peace: 3780, 4681. Peace in the heavens is the divine nature profoundly touching everything good and true there with a blessedness that is beyond our comprehension: 92, 3780, 5662, 8455, 8665. Divine peace occurs in what is good, but not in what is true apart from what is good: 8722.

  
Yiya esigabeni / 603  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.