圣经文本

 

Hesekiel第11章

学习

   

1 Siis Vaim tõstis minu üles ja viis mu Issanda koja Idaväravasse, mis on ida poole; ja vaata, värava suus oli kakskümmend viis meest ja ma nägin nende keskel Jaasanjat, Assuri poega, ja Pelatjat, Benaja poega, rahva ülemaid.

2 Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, need on mehed, kes kavatsevad nurjatust ja peavad kurja nõu selle linna vastu;

3 nad ütlevad: 'Aeg ei ole käes, et ehitada kodasid. See linn on pott ja meie oleme liha.'

4 Seepärast kuuluta neile prohvetlikult, kuuluta prohvetlikult, inimesepoeg!'

5 Siis langes mu peale Issanda Vaim ja ütles mulle: 'Räägi: Nõnda ütleb Issand: Nii te ütlete, Iisraeli sugu, ja mis teil mõttes on, seda ma tean!

6 Palju on teie poolt mahalööduid selles linnas ja te olete mahalöödutega täitnud selle tänavad.

7 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Teie mahalöödud, keda te olete pannud selle keskele, on liha, ja see linn on pott, aga ma viin teid sellest välja.

8 Mõõka te kardate, aga mina toon mõõga teie kallale, ütleb Issand Jumal.

9 Ma viin teid välja selle keskelt ja annan teid võõraste kätte; otsused teie kohta viin ma täide.

10 Te langete mõõga läbi, Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle ja te saate tunda, et mina olen Issand.

11 See linn ei ole teile potiks ja teie ei ole lihaks selle sees: Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle.

12 Ja te saate tunda, et mina olen Issand, sest te ei ole käinud mu määruste järgi ega ole teinud mu seaduste järgi, vaid olete teinud nende paganate seaduste järgi, kes asuvad teil ümberkaudu.'

13 Aga kui ma prohvetlikult kuulutasin, suri Pelatja, Benaja poeg; siis ma langesin silmili ja kisendasin suure häälega ning ütlesin: 'Oh Issand Jumal! Kas sa teed lõpu Iisraeli jäägile?'

14 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

15 'Inimesepoeg, su vennad, su vennad, sugulased ja kogu Iisraeli sugu üheskoos on need, kelle kohta Jeruusalemma elanikud ütlevad: 'Nad on Issandast kaugel, maa on antud omandiks meile!'

16 Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kuigi ma olen nad viinud kaugele paganate sekka ja kuigi ma olen nad pillutanud mööda maid, olen ma siiski pisut olnud neile pühamuks maades, kuhu nad on sattunud.

17 Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Mina kogun teid rahvaste seast ja korjan teid maadest, kuhu teid on pillutatud, ja ma annan teile Iisraeli maa.

18 Siis nad tulevad sinna ja kõrvaldavad sealt kõik selle põlastusväärsused ja kõik selle jäledused.

19 Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame,

20 et nad käiksid mu määruste järgi ning peaksid mu seadusi ja täidaksid neid; siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.

21 Aga kelle süda käib nende põlastusväärsuste ja nende jäleduste meele järgi, nende eluviisid panen ma nende oma pea peale, ütleb Issand Jumal.'

22 Siis tõstsid keerubid oma tiivad ja üheaegselt nendega tõusid rattad ning ülal nende kohal oli Iisraeli Jumala auhiilgus.

23 Ja Issanda auhiilgus tõusis üles linna keskelt ning jäi seisma mäele, mis on ida pool linna.

24 Aga Vaim tõstis mind üles ja viis mind Kaldeasse vangide juurde nägemuses, Jumala Vaimus; siis kadus mul nägemus, mida ma olin näinud.

25 Ja ma jutustasin vangidele kõigist Issanda sõnadest, mis ta mulle oli ilmutanud.

   

圣经文本

 

Deuteronoomia第30章:3

学习

       

3 siis pöörab Issand, su Jumal, su saatuse ja halastab su peale ning kogub sind taas kõigi rahvaste hulgast, kuhu Issand, su Jumal, sind on pillutanud.

来自斯威登堡的著作

 

Arcana Coelestia#6325

学习本章节

  
/10837  
  

6325. It is an eternal truth that the Lord rules over heaven and earth, also that no one apart from the Lord is self-existent, consequently that all life flows in - life filled with goodness flowing in from the Lord, life filled with evil flowing in from hell. This is what they believe in the heavens; and when a person shares their belief, which he is able to do when he is governed by good, evil cannot be attached to him or be accepted by him as his own because he knows that it does not originate in himself but in hell. When this is a person's state peace can be granted to him, for he trusts solely in the Lord. Nor can peace be granted to anyone else but those who have that faith springing from charity; for others constantly plunge themselves into anxious cares and evil desires that give rise to feelings of unease. Spirits who wish to govern themselves imagine that that state would amount to a loss of their own will, thus of their freedom, consequently of all delight, thus of all life and its sweetness. They say and imagine this because they do not know the real truth of the matter, which is that one who is led by the Lord enjoys true freedom, and so true delight and bliss. Forms of good and truths are assigned to him as his own; an affection and desire to do good are imparted to him, in which case nothing gives him greater happiness than the performance of useful services; a perception of what is good is imparted to him, also a sensation of it; and intelligence and wisdom are imparted to him. And all these things that he is given feel as though they are his own. For when led by the Lord he is a recipient of the Lord's life. It is well known in the world of learning that a principal cause and an instrumental cause act together as a single cause. Now since man is a form receptive of the Lord's life, he is the instrumental cause, whereas the life from the Lord is the principal cause. This life is felt by the instrumental cause to be its own, when in fact it is not its own.

  
/10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.