ബൈബിൾ

 

Leviticus 5

പഠനം

   

1 Kui keegi teeb pattu sellega, et ta kuuleb avalikku needmist ja on tunnistajaks, olles seda ise näinud või muidu saanud teada, aga ei teata sellest, siis ta kannab oma patusüüd;

2 või kui keegi puudutab mõnda roojast asja, olgu see roojase metslooma raibe või roojase karilooma raibe või roojase roomaja raibe, ilma et ta oleks sellest teadlik, siis on ta saanud roojaseks ja süüdlaseks;

3 või kui ta puudutab inimese rooja, ükskõik missugust rooja, mis teeb roojaseks, ja ei ole sellest teadlik, aga pärast saab teadlikuks, siis ta jääb süüdlaseks;

4 või kui keegi vannub mõtlematult, suuga lobisedes, kurjaks või heaks, nagu inimene iganes võib mõtlematult vanduda, aga pärast saab teadlikuks ja jääb süüdlaseks mõnes neist asjust:

5 kui ta siis jääb süüdlaseks mõnes neist asjust, siis ta peab tunnistama, millega ta on pattu teinud!

6 Ja ta peab tooma Issandale hüvituseks oma patu pärast, mida ta on teinud, ühe emase looma, utetalle või kitse, patuohvriks; ja preester toimetagu tema eest lepitust ta patu pärast!

7 Aga kui ta jõud ei luba tuua lammastest või kitsedest, siis ta toogu Issandale süüohvriks selle eest, millega ta on pattu teinud, kaks turteltuvi või kaks muud tuvi: üks patuohvriks ja teine põletusohvriks!

8 Ta viigu need preestrile, kes peab esimesena ohverdama patuohvriks määratu: ta näpistagu pea ära kukla tagant, jättes aga küljest eraldamata,

9 ja tilgutagu patuohvri verd altari seina peale; ülejäänud veri aga pigistatagu altari aluse kõrvale; see on patuohver!

10 Siis ta valmistagu teine seatud viisil põletusohvriks! Kui preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud ta patu pärast, mida ta on teinud, siis antakse temale andeks.

11 Aga kui ta jõud ei luba kahte turteltuvi või kahte muud tuvi, siis ta toogu ohvrianniks oma patu eest kaks toopi peent jahu patuohvriks; aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu sinna viirukit, sest see on patuohver!

12 Ta viigu see preestrile ja preester võtku sellest kamalutäis mälestusohvriks ning süüdaku altaril põlema Issanda tuleohvri peal; see on patuohver!

13 Kui preester on tema eest lepitust teinud ta patu pärast, mida ta mõnes neist asjust on teinud, siis antakse temale andeks. Ja preestrile kuulugu seesama osa mis roaohvristki!'

14 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

15 'Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata patustab Issanda pühade asjade vastu, siis ta peab enese hüvituseks tooma Issandale ühe veatu jäära oma karjast sinu hindamise kohaselt mõne hõbeseekli väärtuses, püha seekli järgi, kui süüohvri.

16 Ja mis ta pühadest asjadest on kõrvaldanud, selle ta peab tasuma ja lisama sellele veel viiendiku ning andma preestrile! Kui preester tema eest on lepitust toimetanud süüohvri jääraga, siis ta saab andeks.

17 Ja kui keegi patustab ning teeb, ilma et ta sellest teadlik oleks, mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, siis ta jääb ometi süüdlaseks ja kannab oma patusüüd:

18 ta toogu üks veatu jäär oma karjast sinu hindamise kohaselt preestri kätte! Kui preester on tema eest lepitust toimetanud ta eksimuse pärast, mis ta on teinud, ilma et ta ise oleks teadlik olnud, siis antakse temale andeks.

19 See on süüohver: ta on ju ikkagi saanud süüdlaseks Issanda ees.'

   

വ്യാഖ്യാനം

 

Explanation of Leviticus 5

വഴി Henry MacLagan

Verse 1. Concerning the confirmation of truths,

Verses 2-13. Concerning sins of ignorance, through the force of impure affections, according to their degrees,

Verses 14-16. Concerning errors in internal worship, as to the will,

Verses 17-19. And concerning similar errors as to the understanding.

സ്വീഡൻബർഗിന്റെ കൃതികളിൽ നിന്ന്

 

Arcana Coelestia #2118

ഈ ഭാഗം പഠിക്കുക

  
/ 10837  
  

2118. The expression 'Last Judgement' is used to mean the final period of a Church, and also to mean the final phase of each person's life. As regards the final period of a Church, the Last Judgement of the Most Ancient Church, which had existed before the Flood, occurred when their descendants perished, whose destruction is described by the Flood. The Last Judgement of the Ancient Church, which existed after the Flood, took place when almost all who belonged to that Church had become idolaters and had been scattered. The Last Judgement of the representative Church, which followed next, among the descendants of Jacob, came about when the ten tribes were led away into captivity and dispersed among the gentile nations; and later on when the Jews after the Lord's Coming were expelled from the land of Canaan and were scattered throughout the whole world. The Last Judgement of the Church existing at present, which is called the Christian Church, is what 'the new heaven and the new earth' is used to mean in John in the Book of Revelation.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.