¹ Ja Saamuel ütles Saulile: 'Issand on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Issanda sõnu.

² Nõnda ütleb vägede Issand: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.

³ Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!'

⁴ Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.

⁵ Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.

⁶ Ja Saul ütles keenlastele: 'Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid koos nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest.' Ja keenlased lahkusid amalekkide hulgast.

⁷ Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.

⁸ Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva hävitas ta mõõgateraga sootuks.

⁹ Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea, ega tahtnud neid hävitada sootuks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootuks.

¹⁰ Siis tuli Saamuelile Issanda sõna, öeldes:

¹¹ 'Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku.' Siis Saamuel kohkus ja kisendas kogu öö Issanda poole.

¹² Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning öeldi: 'Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba. Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse.'

¹³ Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: 'Issand õnnistagu sind! Mina olen Issanda käsku täitnud.'

¹⁴ Aga Saamuel küsis: 'Mis lammaste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab, ja veiste ammumine, mida ma kuulen?'

¹⁵ Ja Saul vastas: 'Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad lambad, kitsed ja veised, et neid ohverdada Issandale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootuks.'

¹⁶ Siis ütles Saamuel Saulile: 'Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Issand täna öösel mulle kõneles.' Ja Saul ütles temale: 'Räägi!'

¹⁷ Ja Saamuel ütles: 'Eks ole nõnda, et kuigi sa oled iseenese silmis pisike, oled sa ometi Iisraeli suguharudele peaks, sest Issand võidis sind Iisraelile kuningaks?

¹⁸ Issand läkitas sind teekonnale ja ütles: Mine ja hävita sootuks need patused amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu!

¹⁹ Aga miks sa ei kuulanud Issanda häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Issanda silmis?'

²⁰ Ja Saul vastas Saamuelile: 'Mina olen kuulnud Issanda häält ja olen käinud teed, kuhu Issand mind läkitas. Ma olen toonud Amaleki kuninga Agagi ja olen hävitanud amalekid sootuks.

²¹ Aga rahvas võttis saagist lambaid, kitsi ja veiseid, parima osa hävitamisele kuuluvast, et ohverdada seda Gilgalis Issandale, su Jumalale.'

²² Siis ütles Saamuel: 'Ons Issandal sama hea meel põletus- ja tapaohvreist kui Issanda hääle kuuldavõtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv.

²³ Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus. Et sa oled hüljanud Issanda sõna, siis hülgab temagi sinu kui kuninga.'

²⁴ Ja Saul ütles Saamuelile: 'Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Issanda käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält.

²⁵ Aga anna nüüd ometi mulle mu patt andeks ja pöördu koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat!'

²⁶ Aga Saamuel ütles Saulile: 'Mina ei tule sinuga tagasi, sest sa oled hüljanud Issanda sõna ja Issand hülgab sinu, nõnda et sa enam ei või olla Iisraeli kuningas.'

²⁷ Kui Saamuel pöördus minekule, siis haaras Saul kinni ta kuuehõlmast, nõnda et see rebenes.

²⁸ Ja Saamuel ütles talle: 'Issand on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud su ligimesele, kes on sinust parem.

²⁹ Jah, Iisraeli Hiilgus ei valeta ega kahetse, sest ta ei ole inimene, et ta kahetseb.'

³⁰ Ta vastas: 'Ma olen pattu teinud! Aga osuta nüüd ometi mulle seda au mu rahva vanemate ja Iisraeli ees ja tule koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat, su Jumalat!'

³¹ Siis Saamuel pöördus tagasi Sauli järel ja Saul kummardas Issandat.

³² Ja Saamuel ütles: 'Tooge mu juurde Agag, Amaleki kuningas!' Ja Agag tuli rõõmsasti ta juurde; Agag ütles: 'Küllap surmakibedus on kadunud!'

³³ Aga Saamuel ütles: 'Nõnda kui sinu mõõk tegi naised lastetuks, nõnda jääb su ema naiste hulgas lastetuks!' Ja Saamuel raius Agagi tükkideks Issanda ees Gilgalis.

³⁴ Siis Saamuel läks Raamasse ja Saul läks koju Sauli Gibeasse.

³⁵ Ja Saamuel ei näinud enam Sauli kuni oma surmani, siiski leinas Saamuel Sauli. Aga Issand kahetses, et ta oli teinud Sauli Iisraeli kuningaks.

¹ Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole.

² Õigete rohkusest rahvas rõõmustab, aga õela valitsedes rahvas ägab.

³ Tarkuse armastaja rõõmustab oma isa, aga kes hooradega seltsib, raiskab varanduse.

⁴ Kuningas kindlustab maad õiguse abil, aga pistisevõtja laostab selle.

⁵ Mees, kes oma ligimese vastu on libekeelne, laotab tema jalgadele võrgu.

⁶ Kurja inimese üleastumised on talle püüniseks, aga õige hõiskab ja rõõmustab.

⁷ Õiglane tunneb viletsate kohtuasja, aga õel ei taha sellest aru saada.

⁸ Pilkajad kihutavad linna mässama, aga targad vaigistavad viha.

⁹ Kui tark mees rumalaga kohut käib, siis too kas vihastab või naerab, aga rahu ei saa.

¹⁰ Verejanulised vihkavad vaga, aga ausameelsed püüavad hoida tema hinge.

¹¹ Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõpuks.

¹² Kui valitseja paneb tähele valekõnesid, siis on kõik ta teenrid õelad.

¹³ Vaene ja rõhuja kohtavad teineteist, Issand valgustab nende mõlema silmi.

¹⁴ Kuningal, kes viletsaile ausasti kohut mõistab, on aujärg igavesti kindel.

¹⁵ Vits ja noomimine annavad tarkust, aga omapead jäetud poiss teeb häbi oma emale.

¹⁶ Kui õelaid saab palju, siis on ka üleastumisi palju, aga õiged saavad näha nende hukkumist.

¹⁷ Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge!

¹⁸ Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks, aga Seadust pidades on ta õnnis.

¹⁹ Sõnadega ei saa sulast õpetada, sest kuigi ta mõistab, ei võta ta kuulda.

²⁰ Kas näed nobeda kõnega meest? Ennem võib loota albile kui temale.

²¹ Kui sulast noorelt hellitatakse, siis on ta viimaks tüliks.

²² Viha pidav inimene õhutab riidu ja raevutsejal on palju üleastumisi.

²³ Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au.

²⁴ Kes vargaga jagab, vihkab oma hinge: ta kuuleb küll needmist, aga ei avalda midagi.

²⁵ Inimeste kartmine paneb püünise, aga kes loodab Issanda peale, on kaitstud.

²⁶ Paljud otsivad valitseja poolehoidu, aga Issandalt tuleb igaühele õigus.

²⁷ Õigete meelest on jäle ülekohtune mees, aga õelate meelest on jäle õigel teel käija.