¹ Siis Vaim tõstis minu üles ja viis mu Issanda koja Idaväravasse, mis on ida poole; ja vaata, värava suus oli kakskümmend viis meest ja ma nägin nende keskel Jaasanjat, Assuri poega, ja Pelatjat, Benaja poega, rahva ülemaid.

² Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, need on mehed, kes kavatsevad nurjatust ja peavad kurja nõu selle linna vastu;

³ nad ütlevad: 'Aeg ei ole käes, et ehitada kodasid. See linn on pott ja meie oleme liha.'

⁴ Seepärast kuuluta neile prohvetlikult, kuuluta prohvetlikult, inimesepoeg!'

⁵ Siis langes mu peale Issanda Vaim ja ütles mulle: 'Räägi: Nõnda ütleb Issand: Nii te ütlete, Iisraeli sugu, ja mis teil mõttes on, seda ma tean!

⁶ Palju on teie poolt mahalööduid selles linnas ja te olete mahalöödutega täitnud selle tänavad.

⁷ Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Teie mahalöödud, keda te olete pannud selle keskele, on liha, ja see linn on pott, aga ma viin teid sellest välja.

⁸ Mõõka te kardate, aga mina toon mõõga teie kallale, ütleb Issand Jumal.

⁹ Ma viin teid välja selle keskelt ja annan teid võõraste kätte; otsused teie kohta viin ma täide.

¹⁰ Te langete mõõga läbi, Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle ja te saate tunda, et mina olen Issand.

¹¹ See linn ei ole teile potiks ja teie ei ole lihaks selle sees: Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle.

¹² Ja te saate tunda, et mina olen Issand, sest te ei ole käinud mu määruste järgi ega ole teinud mu seaduste järgi, vaid olete teinud nende paganate seaduste järgi, kes asuvad teil ümberkaudu.'

¹³ Aga kui ma prohvetlikult kuulutasin, suri Pelatja, Benaja poeg; siis ma langesin silmili ja kisendasin suure häälega ning ütlesin: 'Oh Issand Jumal! Kas sa teed lõpu Iisraeli jäägile?'

¹⁴ Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹⁵ 'Inimesepoeg, su vennad, su vennad, sugulased ja kogu Iisraeli sugu üheskoos on need, kelle kohta Jeruusalemma elanikud ütlevad: 'Nad on Issandast kaugel, maa on antud omandiks meile!'

¹⁶ Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kuigi ma olen nad viinud kaugele paganate sekka ja kuigi ma olen nad pillutanud mööda maid, olen ma siiski pisut olnud neile pühamuks maades, kuhu nad on sattunud.

¹⁷ Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Mina kogun teid rahvaste seast ja korjan teid maadest, kuhu teid on pillutatud, ja ma annan teile Iisraeli maa.

¹⁸ Siis nad tulevad sinna ja kõrvaldavad sealt kõik selle põlastusväärsused ja kõik selle jäledused.

¹⁹ Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame,

²⁰ et nad käiksid mu määruste järgi ning peaksid mu seadusi ja täidaksid neid; siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.

²¹ Aga kelle süda käib nende põlastusväärsuste ja nende jäleduste meele järgi, nende eluviisid panen ma nende oma pea peale, ütleb Issand Jumal.'

²² Siis tõstsid keerubid oma tiivad ja üheaegselt nendega tõusid rattad ning ülal nende kohal oli Iisraeli Jumala auhiilgus.

²³ Ja Issanda auhiilgus tõusis üles linna keskelt ning jäi seisma mäele, mis on ida pool linna.

²⁴ Aga Vaim tõstis mind üles ja viis mind Kaldeasse vangide juurde nägemuses, Jumala Vaimus; siis kadus mul nägemus, mida ma olin näinud.

²⁵ Ja ma jutustasin vangidele kõigist Issanda sõnadest, mis ta mulle oli ilmutanud.

¹ The word of Yahweh came also to me, saying,

² You shall not take a wife, neither shall you have sons or daughters, in this place.

³ For thus says Yahweh concerning the sons and concerning the daughters who are born in this place, and concerning their mothers who bore them, and concerning their fathers who became the father of them in this land:

⁴ They shall die grievous deaths: they shall not be lamented, neither shall they be buried; they shall be as dung on the surface of the ground; and they shall be consumed by the sword, and by famine; and their dead bodies shall be food for the birds of the sky, and for the animals of the earth.

⁵ For thus says Yahweh, Don't enter into the house of mourning, neither go to lament, neither bemoan them; for I have taken away my peace from this people, says Yahweh, even loving kindness and tender mercies.

⁶ Both great and small shall die in this land; they shall not be buried, neither shall men lament for them, nor cut themselves, nor make themselves bald for them;

⁷ neither shall men break [bread] for them in mourning, to comfort them for the dead; neither shall men give them the cup of consolation to drink for their father or for their mother.

⁸ You shall not go into the house of feasting to sit with them, to eat and to drink.

⁹ For thus says Yahweh of Armies, the God of Israel: Behold, I will cause to cease out of this place, before your eyes and in your days, the voice of mirth and the voice of gladness, the voice of the bridegroom and the voice of the bride.

¹⁰ It shall happen, when you shall show this people all these words, and they shall tell you, Why has Yahweh pronounced all this great evil against us? or what is our iniquity? or what is our sin that we have committed against Yahweh our God?

¹¹ Then you shall tell them, Because your fathers have forsaken me, says Yahweh, and have walked after other gods, and have served them, and have worshiped them, and have forsaken me, and have not kept my law;

¹² and you have done evil more than your fathers; for, behold, you walk every one after the stubbornness of his evil heart, so that you don't listen to me:

¹³ therefore will I cast you forth out of this land into the land that you have not known, neither you nor your fathers; and there you shall serve other gods day and night; for I will show you no favor.

¹⁴ Therefore, behold, the days come, says Yahweh, that it shall no more be said, As Yahweh lives, who brought up the children of Israel out of the land of Egypt;

¹⁵ but, As Yahweh lives, who brought up the children of Israel from the land of the north, and from all the countries where he had driven them. I will bring them again into their land that I gave to their fathers.

¹⁶ Behold, I will send for many fishermen, says Yahweh, and they shall fish them up; and afterward I will send for many hunters, and they shall hunt them from every mountain, and from every hill, and out of the clefts of the rocks.

¹⁷ For my eyes are on all their ways; they are not hidden from my face, neither is their iniquity concealed from my eyes.

¹⁸ First I will recompense their iniquity and their sin double, because they have polluted my land with the carcasses of their detestable things, and have filled my inheritance with their abominations.

¹⁹ Yahweh, my strength, and my stronghold, and my refuge in the day of affliction, to you shall the nations come from the ends of the earth, and shall say, Our fathers have inherited nothing but lies, [even] vanity and things in which there is no profit.

²⁰ Shall a man make to himself gods, which yet are no gods?

²¹ Therefore, behold, I will cause them to know, this once will I cause them to know my hand and my might; and they shall know that my name is Yahweh.