Bible

 

Numbrid 6

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mees või naine tõotab erilise nasiiritõotuse, et Issandale pühenduda,

3 siis ta peab hoiduma veinist ja vägijoogist; ta ei tohi juua veini- ega vägijoogi äädikat; ta ärgu joogu ka mitte mingisugust viinamarjamahla ja ärgu söögu värskeid või kuivatatud viinamarju!

4 Kõigil oma nasiiripõlve päevil ei tohi ta midagi süüa, mida toodetakse viinapuust, isegi mitte kivikesi ega kesti.

5 Kõigil tema tõotatud nasiiripõlve päevil ei tohi habemenuga ta peast üle käia; seni kui aeg täis saab, milleks ta ennast Issandale on pühendanud, on ta püha: ta peab laskma juuksed peas pikaks kasvada.

6 Kõigil oma Issandale pühenduse päevil ei tohi ta minna surnukeha juurde.

7 Ta ei tohi ennast roojastada oma isa ja ema, venna ja õe pärast, kui need surevad, sest ta pea peal on pühitsus Jumalale.

8 Kõigil oma nasiiripõlve päevil on ta Issandale pühitsetud!

9 Ja kui keegi tema juures väga äkitselt sureb ja ta nõnda roojastab oma nasiiripea, siis ta peab puhastuspäeval oma pea paljaks ajama; ta ajagu see paljaks seitsmendal päeval!

10 Ja kaheksandal päeval viigu ta kaks turteltuvi või kaks muud tuvi preestrile kogudusetelgi ukse juurde!

11 Ja preester valmistagu üks patuohvriks ja teine põletusohvriks ning toimetagu temale lepitust, sellepärast et ta surnu tõttu pattu tegi; selsamal päeval ta pühitsegu oma pead,

12 eraldagu taas Issandale oma nasiiripõlve päevad ja viigu aastane oinastall süüohvriks! Endised päevad aga langevad ära, sest ta nasiiripõli rüvetus.

13 Ja niisugune on nasiiriseadus: päeval, mil tema nasiiriaeg täitub, viidagu ta kogudusetelgi ukse juurde,

14 ja ta toogu oma ohvriannina Issandale üks veatu aastane oinastall põletusohvriks ja üks veatu aastane utetall patuohvriks ja üks veatu jäär tänuohvriks;

15 ja korv hapnemata leiba, peenest jahust õliga segatud kooke ja õliga võitud hapnemata koogikesi; ja nende juurde kuuluv roaohver ning joogiohvrid!

16 Ja preester viigu need Issanda ette ning toimetagu tema patu- ja põletusohver;

17 jäär aga ohverdagu ta Issandale tänuohvriks koos korvitäie hapnemata leibadega; preester ohverdagu ka tema roa- ja joogiohver!

18 Siis nasiir pügagu oma nasiiripõlve pea paljaks kogudusetelgi ees ja võtku oma nasiiripea juuksed ning pangu tänuohvri all olevasse tulle!

19 Ja preester võtku keedetud jäärasaps, üks hapnemata kook korvist ja üks hapnemata koogike ning pangu nasiiri kätele, pärast seda kui see oma nasiirijuuksed on püganud.

20 Ja preester kõigutagu neid Issanda ees kõigutusohvrina; see olgu preestrile pühitsetud koos kõigutusrinna ja tõstesapsuga; pärast seda võib nasiir veini juua.

21 See on seadus nasiiri kohta, kes tõotab oma ohvrianni Issandale nasiiripõlve pärast lisaks sellele, mis ta jõud muidu lubab. Vastavalt tõotusele, mis ta tõotab, peab ta toimima oma nasiiriseaduse järgi.'

22 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

23 'Räägi Aaroni ja ta poegadega ning ütle: Õnnistades Iisraeli lapsi, öelge neile nõnda:

24 Issand õnnistagu sind ja hoidku sind!

25 Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!

26 Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!

27 Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!'

   

Komentář

 

Two

  

The number "two" has two different meanings in the Bible. In most cases "two" indicates a joining together or unification. This is easy to see if we consider the conflicts we tend to have between our "hearts" and our "heads" -- between what we want and what we know. Our "hearts" tell us that we want pie with ice cream for dinner; our "heads" tell us we should have grilled chicken and salad. If we can bring those two together and actually want what's good for us, we'll be pretty happy. We're built that way -- with our emotions balanced against our intellect -- because the Lord is built that way. His essence is love itself, or Divine Love, the source of all caring, emotion and energy. It is expressed as Divine Wisdom, which gives form to that love and puts it to work, and is the source of all knowledge and reasoning. In His case the two aspects are always in conjunction, always in harmony. It's easy also to see how that duality is reflected throughout creation: plants and animals, food and drink, silver and gold. Most importantly, it's reflected in the two genders, with women representing love and men representing wisdom. That's the underlying reason why conjunction in marriage is such a holy thing. So when "two" is used in the Bible to indicate some sort of pairing or unity, it means a joining together. In rare cases, however, "two" is used more purely as a number. In these cases it stands for a profane or unholy state that comes before a holy one. This is because "three" represents a state of holiness and completion (Jesus, for instance, rose from the tomb on the third day), and "two" represents the state just before it.