¹ Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

² 'Käsi Iisraeli lapsi, et nad saadaksid leerist ära kõik pidalitõbised ja kõik, kellel on voolus, ja kõik, kes on roojased surnu pärast!

³ Saatke ära niihästi meesterahvas kui naisterahvas; saatke nad väljapoole leeri, et nad ei roojastaks oma leeri, kus mina elan nende keskel!'

⁴ Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda ja saatsid need väljapoole leeri; nõnda nagu Issand oli Moosest käskinud, nõnda Iisraeli lapsed tegid.

⁵ Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

⁶ 'Ütle Iisraeli lastele: Kui mees või naine teeb mõne inimliku patu ega ole ustav Issandale, ja see hing saab süüdlaseks,

⁷ siis ta peab tunnistama oma pattu, mis ta on teinud, ja ta hüvitagu oma eksimus täies ulatuses ning lisagu sellele viies osa ja andku sellele, kelle vastu ta eksis!

⁸ Aga kui sel mehel ei ole pärijat, kelle kätte võlga tasuda, siis kuulub tasutav võlg Issandale, see tähendab preestrile, lisaks lepitusjäärale, kellega ta toimetab tema eest lepitust.

⁹ Ka iga tõstelõiv kõigist Iisraeli laste pühadest andidest, mida nad toovad preestrile, on preestri oma.

¹⁰ Iga mehe pühitsetud annid on preestri omad; mis keegi annab preestrile, on preestri oma.'

¹¹ Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

¹² 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mõne mehe naine rikub abielu ja on tema vastu truuduseta,

¹³ ning keegi magab sugutades tema juures, mis jääb varjatuks tema mehe silma eest, ilma et naist avastataks, kuigi ta on ennast roojastanud, aga tema vastu ei ole tunnistajat ja teda ei ole tabatud,

¹⁴ meest aga valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, kes ennast on roojastanud, või valdab teda armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, kuigi see ei ole ennast roojastanud,

¹⁵ siis viigu mees oma naine preestri juurde ja viigu tema eest ohvrianniks üks kann odrajahu; aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu selle peale viirukit, sest see on armukadeduse-roaohver, meenutus-roaohver, mis meenutab süüd.

¹⁶ Ja preester toogu naine ja pangu ta seisma Issanda ette!

¹⁷ Ja preester võtku pühitsetud vett saviastjasse ja preester võtku elamu põrandalt põrmu ning pangu vette!

¹⁸ Ja preester pangu naine seisma Issanda ette, päästku valla naise juuksed ning andku ta käte peale meenutus-roaohver, see on armukadeduse-roaohver; ja preestri käes olgu kibe needevesi!

¹⁹ Ja preester vannutagu naist ning öelgu temale: Kui keegi ei ole maganud su juures ja kui sa ei ole ennast roojastades hüljanud oma meest, siis ärgu sul olgu mingit viga sellest needeveest!

²⁰ Aga kui sa oled hüljanud oma mehe, ja kui sa oled ennast roojastanud ning keegi teine mees, mitte su oma mees, on sind magatanud -

²¹ siis preester vannutagu seda naist sajatusevandega ja preester öelgu naisele: Issand pangu sind sajatuseks ja vandumiseks su rahva sekka! Issand lasku su niuded kiduda ja su kõht paisuda!

²² Mingu see needevesi su sisikonda, et su kõht paisuks ja niuded kiduksid! Ja naine öelgu: Aamen, aamen!

²³ Ja preester kirjutagu need sajatused raamatusse ning uhtku seda kibeda veega!

²⁴ Siis ta andku naisele juua kibedat needevett ja see needevesi mingu temasse kibedaks piinaks!

²⁵ Ja preester võtku naise käest armukadeduse-roaohver ja kõigutagu roaohvrit Issanda ees ning viigu see altarile!

²⁶ Ja preester võtku roaohvrist peotäis selle lõhnavaks ohvriosaks ning süüdaku altaril põlema; ja seejärel andku ta naisele vett juua!

²⁷ Ja kui ta on andnud temale vett juua, siis sünnib temaga nõnda: kui ta ennast on roojastanud ja on hüljanud oma mehe, siis läheb needevesi temasse kibedaks piinaks ning ta kõht paisub ja niuded kiduvad, ja naine saab sajatuseks oma rahva seas.

²⁸ Aga kui naine ei ole ennast roojastanud, vaid on puhas, siis ta on süüta ja võib sigitada ihuvilja.

²⁹ See on seadus armukadeduse puhul. Kui naine on hüljanud oma mehe ja on ennast roojastanud,

³⁰ või kui meest valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, siis seadku ta naine Issanda ette ja preester talitagu naisega täiesti selle seaduse järgi!

³¹ Mees olgu vaba süüst, aga niisugune naine kandku oma süüd!'