Bible

 

Numbrid 16

Studie

   

1 Aga Korah, Jishari poeg, kes oli Leevi poja Kehati poeg, ja Daatan ja Abiram, Eliabi pojad, ja Oon, Peleti poeg Ruubeni poegadest, võtsid kätte

2 ja tõusid üles Moosese palge ees, nõndasamuti kakssada viiskümmend meest Iisraeli lastest, koguduse vürstid, kogudusest kutsutud nimekad mehed,

3 ja nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu ning ütlesid neile: 'Nüüd on küllalt! Sest terve kogudus - nad kõik on pühad ja Issand on nende keskel! Mispärast tõstate siis teie endid Issanda koguduse üle?'

4 Kui Mooses seda kuulis, siis ta heitis silmili maha

5 ja rääkis Korahi ning kogu ta jõuguga, öeldes: 'Homme ilmutab Issand, kes on tema oma, kes on püha ja keda ta laseb enesele ligineda. Kelle ta välja valib, seda ta laseb enesele ligineda.

6 Tehke nõnda: võtke enestele suitsutuspannid, Korah ja kogu ta jõuk,

7 tehke neisse tuli ja pange homme nende peale suitsutusrohtu Issanda ees; siis on see mees, kelle Issand välja valib, püha! Nüüd on sellest küllalt, Leevi pojad!'

8 Ja Mooses ütles Korahile: 'Kuulge ometi, Leevi pojad!

9 Ons teil vähe sellest, et Iisraeli Jumal teid on eraldanud Iisraeli kogudusest, lastes teid enesele ligineda, toimetama Issanda elamu teenistust ja seisma koguduse ees, et seda teenida?

10 Ta on lasknud ligineda sind ja kõiki su vendi, Leevi poegi, koos sinuga. Ja nüüd te nõuate ka preestriametit!

11 Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu?'

12 Ja Mooses läkitas kutsuma Daatanit ja Abirami, Eliabi poegi. Aga need ütlesid: 'Me ei tule!

13 Ons veel vähe, et oled meid toonud ära maalt, mis piima ja mett voolab, et meid kõrbes suretada, et sa tahad ennast teha ka veel valitsejaks meie üle?

14 Ei, sa ei ole meid viinud maale, mis piima ja mett voolab, ega ole meile andnud pärisosaks põlde ja viinamägesid! Kas tahad neil inimestel silmad välja torgata? Me ei tule!'

15 Siis Moosese viha süttis väga põlema ja ta ütles Issandale: 'Ära hooli nende roaohvreist! Ei ole ma neilt võtnud ühtegi eeslit ega ole ühelegi neist kurja teinud!'

16 Ja Mooses ütles Korahile: 'Sina ja kogu su jõuk olge homme Issanda ees, sina ja nemad ja Aaron,

17 ja igamees võtku oma suitsutuspann, pangu selle peale suitsutusrohtu ja igamees toogu Issanda ette oma suitsutuspann, kakssada viiskümmend suitsutuspanni, ka sina ja Aaron kumbki oma suitsutuspann!'

18 Siis nad võtsid igamees oma suitsutuspanni, tegid sellesse tule, panid selle peale suitsutusrohtu ja astusid kogudusetelgi ukse ette, ka Mooses ja Aaron.

19 Ja Korah kogus nende vastu terve koguduse kogudusetelgi ukse ette. Siis Issanda auhiilgus ilmutas ennast tervele kogudusele.

20 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:

21 'Lahkuge sellest jõugust, siis ma hävitan nad silmapilkselt!'

22 Aga nad heitsid silmili maha ja ütlesid: 'Jumal, kõige liha vaimude Jumal! Kui üks mees pattu teeb, kas sa vihastud siis terve koguduse peale?'

23 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

24 'Räägi kogudusega ja ütle: Minge ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest!'

25 Siis Mooses tõusis ja läks Daatani ja Abirami juurde, ja Iisraeli vanemad järgnesid temale.

26 Ja ta rääkis kogudusega, öeldes: 'Minge nüüd eemale nende jultunud meeste telkide juurest ja ärge puudutage midagi, mis on nende oma, et teid ei hävitataks kõigi nende pattude pärast!'

27 Siis läksid nad ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest; aga Daatan ja Abiram tulid välja ja seisid oma telkide uste ees, ka nende naised, lapsed ja imikud.

28 Ja Mooses ütles: 'Et Issand on mind läkitanud tegema kõiki neid tegusid ja et ma ei tee neid omast tahtest, seda te saate teada sellest:

29 kui nad surevad, nagu kõik inimesed surevad, ja kõigi muude inimeste karistus tabab ka neid, siis ei ole Issand mind läkitanud.

30 Aga kui Issand laseb sündida midagi erakorralist ja maa avab oma suu ja neelab nemad ja kõik, mis neil on, nõnda et nad lähevad elusalt alla hauda, siis te teate, et need inimesed on põlanud Issandat!'

31 Ja kui ta oli rääkinud kõik need sõnad, siis sündis, et nende all olev maa lõhkes

32 ja maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse.

33 Nõnda läksid nemad ja kõik, mis neil oli, elusalt hauda ja maa kattis nad ning nad hävitati koguduse hulgast.

34 Ja kogu Iisrael, kes oli nende ümber, põgenes nende kisa tõttu, sest nad ütlesid: 'Et maa ei neelaks ka meid!'

35 Ja Issanda juurest läks välja tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes oli ohverdanud suitsutusrohtu.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 8426

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

8426. In the evening, then ye shall know that Jehovah hath brought you out from the land of Egypt. That this signifies that in the end of the former state there shall be a revelation that they are liberated, is evident from the signification of “evening,” as being the end of the former state (of which below); from the signification of “knowing,” as being to be revealed, for that which Jehovah gives to know is called “revelation;” and from the signification of “bringing out,” as being to liberate (as frequently above), here from the infestations which are signified by “the land of Egypt” (n. 7278).

[2] That “in the evening” denotes the end of a former state, is because the changes of state in the other life are circumstanced as are the times of day in the world, namely, morning, noon, evening, and night, or twilight, and again morning. Be it known that in the spiritual world there are perpetual changes of states, and that all who are there pass through them. The reason is that they may be continually perfected, for without changes of states or without variations continually succeeding one another in order, they who are in the spiritual world are not perfected. The changes of states which succeed each other in order like the times of the day and the times of the year, never return quite the same, but are varied. The beginning of every state corresponds to morning on the earth, and also in the Word is sometimes meant by “morning;” but the end of every state corresponds to evening, and is likewise sometimes called “evening” in the Word. When it is morning they are in love; when it is noon, they are in light or in truth; but when it is evening they are in obscurity as to truths, and are in the delight of natural love. This delight is what is signified by the quail which they received in the evening, and the good is what is signified by the manna which they received every morning.

[3] From all this it is evident what “the evening” signifies, namely, the end of the state of the thing treated of, consequently also the end of the state of the church. But see what has previously been shown about the signification of “evening:” That in the other life there are alternations of states, as in the world there are alternations of times (n. 5672, 5962, 6110); that “evening” denotes the end of a former church, and “morning” the beginning of a new church (n. 2323, 7844); consequently that “the evening and the morning” denote the advent of the the Lord, (n. 7844); that in heaven there are evening and twilight before morning; but not night, which is in hell (n. 6110).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.