Bible

 

Matteus 9

Studie

   

1 Ja Ta astus paati ja tuli teisele poole järve ning saabus Oma linna.

2 Ja vaata, nad kandsid Tema juure halvatu, kes oli voodis maas. Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: „Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!”

3 Ja vaata, mõned kirjatundjaist ütlesid isekeskis: „Seesinane pilkab Jumalat.”

4 Aga kui Jeesus nende mõtteid nägi, ütles Ta: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames?

5 Sest mis on kergem ütelda: Su patud antakse sulle andeks, või ütelda: Tõuse üles ja kõnni?

6 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald maa peal anda patud andeks, siis Ta ütleb halvatule: Tõuse üles, võta oma voodi ja mine koju!”

7 Ja see tõusis üles ja läks koju.

8 Aga kui rahvahulgad seda nägid, panid nad seda imeks ja andsid Jumalale au, Kes annab inimestele niisuguse meelevalla.

9 Ja sealt mööda minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tolli juures istuvat, ja ütles temale: „Järgi mind!” Ja see tõusis ja järgis Teda.

10 Ja kui Ta lauas istus tema kojas, vaata, siis tuli palju tölnereid ja patuseid ning istusid lauas ühes Jeesuse ja Ta jüngritega.

11 Seda nähes ütlesid variserid Ta jüngritele: „Mispärast teie Õpetaja sööb ühes tölnerite ja patustega?”

12 Aga kui Tema seda kuulis, ütles Ta: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged.

13 Ent minge ja õppige, mis see on: Ma tahan halastust ja mitte ohvrit. Sest Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!”

14 Siis tulid Johannese jüngrid Tema juure ja küsisid: „Mispärast meie ja variserid paastume, aga Sinu jüngrid ei paastu?”

15 Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või olla kurvad, niikaua kui peig on nende juures? Ent päevad tulevad, mil peig neilt võetakse, ja siis nad paastuvad.

16 Ūkski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele; sest niisugune augutäidis rebeneb küljest lahti ja lõhe läheb pahemaks. 17. Ei valata ka mitte värsket viina vanusse nahklähkreisse; muidu lähkrid lõhkevad ja viin voolab maha ning lähkrid saavad hukka; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad.”

19 Ja Jeesus tõusis ja läks ta järel, samuti Ta jüngrid.

20 Ja vaata, naine, kes oli kaksteistkümmend aastat veritõbe põdenud, tuli Tema selja taha ja puudutas Tema kuue palistust.

21 Sest ta ütles iseeneses: „Saaksin Ma vaid puudutada Tema kuube, siis ma pääseksin!”

22 Aga Jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal tunnil.

23 Ja kui Jeesus ülema kotta jõudis ja nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvast,

24 ütles Ta: „Minge ära, sest tütarlaps pole surnud, vaid magab!” Ja nad naersid Teda.

25 Aga kui rahvahulk oli välja aetud, läks Ta sisse ja võttis tema käest kinni, ja tütarlaps tõusis üles.

26 Ja sõnum sellest levis üle kogu selle maa.

27 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgis Teda kaks pimedat, karjudes ning üteldes: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!”

28 Kui Ta tuppa astus, tulid need pimedad Tema juure, ja Jeesus ütles neile: „Kas te usute, et Ma võin seda teha?” Nemad ütlesid temale: „Jah, Issand!”

29 Siis Ta puudutas nende silmi ning ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!”

30 Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid kõvasti ning ütles: „Katsuge, et seda keegi ei saa teada!”

31 Aga nemad läksid välja ja tegid Tema kuulsaks kogu sellel maal.

33 Ja kui kuri vaim oli välja aetud, rääkis keeletu. Ja rahvas imestas ja ütles: „Seda pole veel iialgi nähtud Iisraelis!”

34 Kuid variserid ütlesid: „Kurjade vaimude ülema abil ajab Ta kurje vaime välja.”

35 Ja Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi Evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga.

37 Siis Ta ütles Oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid.

38 Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta läkitaks töötegijaid välja Oma lõikusele.”

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1691

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1691. That 'a mountain' means self-love and love of the world becomes clear from the meaning of 'a mountain', dealt with immediately below. All evil and falsity arise from self-love and love of the world; they have no other origin. Indeed self-love and love of the world are the reverse of celestial and spiritual love. And being the reverse they are loves which endeavour all the time to destroy the celestial and spiritual things of God's kingdom. From self-love and love of the world all kinds of hatred arise, and from hatred all kinds of revenge and cruelty, and from both the former and the latter all kinds of deception, in short, all the hells.

[2] That 'mountains' in the Word means self-love and love of the world becomes clear from the following places: In Isaiah,

The eyes of man's (homo) loftiness will be humbled, and the height of men (homo) brought low; the day of Jehovah Zebaoth will be against everyone that is lofty and high, against all high mountains, and against all hills that are lifted up, and against every lofty tower. Isaiah 2:11-12, 14-15.

'High mountains' plainly stands for self-love, and 'hills that are lifted up' for love of the world.

[3] In the same prophet,

Every valley will be lifted up, and every mountain and hill made low. Isaiah 40:4.

This too plainly stands for self-love and love of the world. In the same prophet,

I will lay waste mountains and hills, and dry up every plant on them. Isaiah 42:15.

Here similarly 'mountains' stands for self-love, and 'hills' for love of the world. In Ezekiel,

The mountains will be overturned, and the terraced ridges will fall, and every wall will fall to the ground. Ezekiel 38:20.

[4] In Jeremiah,

Behold, I am against you, O destroying mountain, destroying the whole earth, and I will stretch out My hand against you and roll you down from the rocks and make you into a mountain of burning. Jeremiah 51:25.

This refers to Babel and Chaldea, which, as shown already, mean self-love and love of the world. In the Song of Moses,

A fire has flared up in My anger, and will burn right down to the lowest hell, and will devour the land and its increase, and will set on fire the foundations of the mountains. Deuteronomy 32:22.

'The foundations of the mountains' stands for the hells, as is explicitly stated. They are called 'the foundations of the mountains' because self-love and love of the world reign there and have their origin in them.

[5] In Jonah,

The waters surrounded me, even to my soul, the deep closed around me, seaweed was wrapped about my head. I went down to the bottoms of the mountains; the bars of the land were upon me for ever. Yet You brought up my life 1 from the pit, O Jehovah my God. Jonah 2:5-6.

The Lord's temptations against the hells are described in this prophetic manner by Jonah when in the stomach of the great fish, as also in other parts of the Word, especially in David. A person undergoing temptation is within the hells. Being in the hells is not at all a question of place but of state.

[6] Since 'mountains' and 'towers' mean self-love and love of the world, it may therefore become clear what is meant by the reference to the Lord being led by the devil on to a high mountain and on to the pinnacle of the temple, namely that He was led into conflicts that constitute temptations - the most extreme conflicts of all - against self-love and love of the world, that is, against the hells. Mountains are also used, as is usual, in the contrary sense; in that sense they mean celestial and spiritual love, as shown already in 795, 796.

Poznámky pod čarou:

1. literally, my lives

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.