Bible

 

Matteus 13

Studie

   

1 Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere ääre.

2 Ja palju rahvast kogunes Tema juure, nii et Ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kõik rahvas seisis rannal.

3 Ja Ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama.

4 Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle ära.

5 Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.

6 Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

7 Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.

8 Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.

9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!”

10 Siis jüngrid astusid Ta juure ja ütlesid Temale: „Mispärast Sa räägid neile tähendamissõnadega?”

11 Tema kostis ning ütles: „Teile on antud mõista Taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.

12 Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on!

13 Sellepärast Ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks!

14 Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!

15 Sest sellesinase rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!

16 Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kõrvad, et nad kuulevad!

17 Sest tõesti, Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud!

18 Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast:

19 Kui keegi Kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee ääre.

20 Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;

21 temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.

22 Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks.

23 Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!”

24 Teise tähendamissõna esitas Ta neile ning ütles: „Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.

25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.

26 Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.

27 Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ütlesid temale: Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?

28 Tema ütles neile: Seda on teinud vaenuline inimene. Siis ütlesid orjad temale: Kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?

29 Aga tema ütles: Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.

30 Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal Ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!”

31 Teise tähendamissõna Ta esitas neile ning ütles: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.

32 See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!”

33 Teise tähendamissõna Ta rääkis neile: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!”

34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi,

35 et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: „Ma avan Oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!”

36 Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja Ta jüngrid astusid Tema juure ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest.”

37 Tema kostis ja ütles: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.

38 Põld on maailm; hea seeme on Kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.

39 Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on Inglid.

40 Otsegu nüüd umbrohi kogutakse ja tulega ära põletatakse, nõnda peab ka sündima selle maailma-ajastu lõpul.

41 Inimese Poeg läkitab Oma Inglid ja Nemad koguvad Tema Kuningriigist kõik pahandused ja kõik need, kes teevad, mis on käsu vastu,

42 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

43 Siis paistavad õiged nagu päike Oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, see kuulgu!

44 Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis, ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.

45 Taas on Taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle,

46 ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

47 Taas on Taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu.

48 Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.

49 Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: Inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast

50 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

51 Kas te olete aru saanud kõigest sellest?” Nad ütlesid Temale: „Jah!”

52 Siis Ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud Taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!”

53 Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need tähendamissõnad, et Ta läks sealt ära.

54 Ja Ta tuli Oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: „Kust on Sellel see tarkus ja need vägevad teod?

55 Eks Tema ole see puusepa poeg? Eks Ta Ema nimetata Maarjaks ja Ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks?

56 Ja eks Ta õed kõik ole meie juures? Kust siis Temale see kõik on tulnud?”

57 Ja nad pahandusid Temast. Aga Jeesus ütles neile: „Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!”

58 Ja Ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Apocalypse Explained # 1044

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 1232  
  

1044. And pearls, signifies their appearance in externals to be in the cognitions [cognitiones] of good and truth, and yet in internals they are in the knowledge [scientia] of evil and falsity. This is evident from the signification of "pearls," as being the cognitions of good and truth (of which presently); therefore in the contrary sense "pearls" signify the knowledges of evil and falsity, which are the source of their craft and cunning. That the Babylonian nation is such, namely, that they wish to appear to be in sanctity, and thus in every good and truth and in the knowledges of these, and to appear in consequence to be intelligent above all others in the world, although in fact they are in no good or truth nor in any knowledges of these, and thus not in any intelligence or wisdom in spiritual things. That they are not in these, but are instead insane in respect to them, is clearly seen in the spiritual world, where the interiors of every man are laid bare and thus clearly appear. In the case of the monks, and especially the Jesuits, who from their cleverness were considered to be more intelligent than all others in the world, their interiors were found to be so empty and void that they did not know a single truth that leads to heaven. These have been explored, and have been found to be such.

[2] They appear in externals to be in goods, truths, knowledges, intelligence, and wisdom, because they have made subject to their dominion all the holy things of the Word, of the church, and of worship, and therefore from dominion they speak with the common people, persuading them that they hold the mysteries of heaven, and that their Pope utters his edicts from inspiration, like that of the prophets and apostles; and this they can declare in a haughty manner, because they speak from the authority of dominion over souls, and over heaven and hell; and from a persuasion of their holiness it can be accepted by the common people with no repugnance of heart, since the common people are kept for this very purpose in dense thick darkness respecting spiritual things. And in that thick darkness they inspire spurious goods and foolish truths, which they call Divine and heavenly; and in such thick darkness in which the common people are kept, they are even able to inspire devilish and infernal evils and falsities, and to induce a faith in them as if they were celestial and spiritual goods and truths; for thus and not otherwise can they be adored as deities, and subject countries and possessions to their command and disposal. Such are the things that lie hidden inwardly in them, while outwardly they appear as if "arrayed in purple and scarlet, and inwrought with gold, precious stones, and pearls."

[3] That "pearls" signify the knowledges of good and truth can be seen from the following passages. In Matthew:

The kingdom of the heavens is like unto a merchant seeking beautiful pearls, who, when he had found one precious pearl, going away sold all that he had and bought it (Matthew 13:45-46).

"The kingdom of the heavens" means both heaven and the church; the "merchant" means those who acquire for themselves the goods and truths through which heaven and the church come; "pearls" signify the knowledges of good and truth, for these are the truths of the natural man; "the one precious pearl" means the knowledge respecting the Lord and His Divine; "going away he sold all that he had and bought it" signifies to reject what is one's own [proprium] in order to receive life from the Lord.

[4] In the same:

Give not that which is holy unto the dogs, neither cast your pearls before the swine, lest they trample on them with their feet, and turn and rend you (Matthew 7:6).

"Dogs" signify lusts and appetites; "swine" signify filthy loves, such as are those in the hells of adulterers. Because such are in the infernal marriage, which is the marriage of falsity and evil, they utterly reject goods and truths and the knowledges of these, and moreover treat them with scorn and scoffing; therefore it is said, "Cast not your pearls before the swine, lest they trample on them with their feet, and turn and rend you," "to trample with the feet" being to wholly reject as filth, and "to turn and rend" being to treat with scorn and scoffing.

[5] "Pearls" also signify the knowledges of good and truth in the following passages in Revelation:

The merchants of the earth shall weep and wail over Babylon, for no one buyeth their merchandise any more, merchandise of gold and silver, and of precious stone and pearl (Revelation 18:11-12).

Again:

The twelve gates of the wall of the New Jerusalem were twelve pearls; each one of the gates was one pearl (Revelation 21:21).

As "the gates to the New Jerusalem" signify such things of doctrine from the Word as introduce man into the church, and these are the knowledges of truth and good from the Word, so the gates were seen to be "of pearls."

  
/ 1232  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for their permission to use this translation.