Bible

 

Leviticus 8

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Võta Aaron ja koos temaga ta pojad, ja nende riided, võideõli, patuohvri härjavärss, kaks jäära ja korv hapnemata leibu,

3 ja kogu terve kogudus kogudusetelgi ukse ette!'

4 Ja Mooses tegi nõnda, nagu Issand teda oli käskinud, ja kogudus kogunes kogudusetelgi ukse ette.

5 Ja Mooses ütles kogudusele: 'Issand on käskinud nõnda teha.'

6 Ja Mooses tõi ette Aaroni ja tema pojad ning pesi neid veega.

7 Ja ta pani temale särgi selga ja vöö vööle; ta pani temale ülekuue selga ja seadis õlarüü, vöötas tema õlarüü vööga, sidudes selle ta ümber.

8 Ja ta kinnitas temale rinnakilbi ning pani rinnakilpi uurimi ja tummimi.

9 Ja ta seadis peamähise ümber tema pea ning kinnitas peamähise esiküljele kuldlaubaehte, püha krooni, nagu Issand Moosest oli käskinud.

10 Ja Mooses võttis võideõli ja võidis kogudusetelki ja kõike, mis selles oli, ja pühitses neid.

11 Ja ta piserdas seda altarile seitse korda ja võidis altarit ja kõiki selle riistu, pesemisnõu ja selle jalga, et neid pühitseda.

12 Ja ta valas võideõli Aaronile pähe ning võidis teda, et teda pühitseda.

13 Ja Mooses laskis Aaroni pojad ette astuda ning pani neile särgid selga, vöötas nad vöödega ja sidus neile peakatted, nõnda nagu Issand Moosest oli käskinud.

14 Ja ta tõi esile härjavärsi ning Aaron ja tema pojad panid oma käed patuohvri härjavärsi pea peale.

15 Ja see tapeti, ja Mooses võttis verd ja määris sõrmega ümberringi altari sarvedele. Ja ta puhastas altari ning valas vere altari aluse kõrvale; nõnda pühitses ta seda, toimetades selle eest lepitust.

16 Ja ta võttis kõik rasva, mis oli sisikonna küljes, ja maksarasva ja mõlemad neerud ja nende rasva - ja Mooses süütas selle altaril põlema.

17 Aga ülejäänud härjavärsi ja selle naha, liha ja sisikonna ta põletas tulega väljaspool leeri, nõnda nagu Issand Moosest oli käskinud.

18 Ja ta tõi esile põletusohvri jäära ning Aaron ja tema pojad panid oma käed jäära pea peale.

19 Siis see tapeti ja Mooses piserdas verd altarile ümberringi.

20 Ta raius jäära tükkideks ning Mooses süütas põlema pea ja tükid ja rasva.

21 Ja sisikonna ja jalad pesi ta veega, ja Mooses põletas altaril kogu jäära. See oli põletusohver, healõhnaline tuleohver Issandale, nõnda nagu Issand Moosest oli käskinud.

22 Ja ta tõi esile teise jäära, pühitsusjäära, ja Aaron ja tema pojad panid oma käed jäära pea peale.

23 Ja see tapeti ning Mooses võttis verd ja määris Aaroni parema kõrva lestale ja tema parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale.

24 Ja ta laskis Aaroni pojad ette astuda ja Mooses määris neile verd parema kõrva lestale ja parema käe pöidlale ja parema jala suurele varbale; ja Mooses piserdas verd altarile ümberringi.

25 Ja ta võttis rasva, rasvase saba, kõik sisikonna küljes oleva rasva, maksarasva, mõlemad neerud ja nende rasva ja parempoolse sapsu,

26 ja hapnemata leibade korvist, mis oli Issanda ees, võttis ta ühe hapnemata koogi ja ühe õlileiva koogi ja ühe õhukese kakukese ning asetas rasvade ja parempoolse sapsu peale

27 ja pani need kõik Aaroni ja tema poegade käte peale ning kõigutas neid kõigutusohvrina Issanda ees.

28 Siis Mooses võttis selle nende käte pealt ja süütas altaril põlema põletusohvri peal; see oli healõhnaline pühitsusohver, tuleohver Issandale.

29 Ja Mooses võttis rinnaliha ning kõigutas seda kõigutusohvrina Issanda ees; pühitsusohvri jäärast sai osa Moosesele, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.

30 Ja Mooses võttis võideõli ja verd, mis oli altari peal, ning tilgutas Aaroni ja ta riiete peale, samuti ta poegade ja ta poegade riiete peale, ja ta pühitses Aaronit, tema riideid ja ta poegi ja poegade riideid.

31 Ja Mooses ütles Aaronile ja tema poegadele: 'Keetke liha kogudusetelgi ukse ees ja sööge seda seal, nõndasamuti leiba, mis on pühitsusohvri korvis, nagu ma olen käskinud ja öelnud: Seda söögu Aaron ja tema pojad!

32 Aga mis lihast ja leivast üle jääb, põletage tulega!

33 Ja seitsme päeva jooksul ärge väljuge kogudusetelgi uksest kuni päevani, mil teie pühitsuspäevad on täitunud, sest teie käsi täidetakse seitse päeva.

34 Nõnda nagu seda täna on tehtud, nõnda on Issand käskinud teie eest lepitust toimetada.

35 Jääge seitsmeks päevaks kogudusetelgi ukse juurde, päevaks ja ööks, ja pange tähele Issanda korraldusi, et te ei sureks, sest nõnda on mulle käsk antud!'

36 Ja Aaron ja tema pojad tegid kõik, mida Issand Moosese läbi oli käskinud.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Apocalypse Revealed # 779

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 962  
  

779. Since oil is mentioned here among sacred ingredients of worship, and symbolizes celestial good, we must say something now about the oil used in anointing, oil which was used by ancient peoples and afterward commanded to the children of Israel.

In ancient times people anointed stones set up as pillars, as is apparent from Genesis 28:18-19, 22. They also anointed weapons of war, shields and bucklers (2 Samuel 1:21, Isaiah 21:5). The Israelites were commanded to prepare holy oil with which to anoint all the sacred ecclesiastical vessels; and they used it to anoint the altar and all its vessels, as well as the Tabernacle and all its vessels (Exodus 30:22-33, 40:9-11; Leviticus 8:10-12; Numbers 7:1). They used it to anoint the men who exercised the functions of the priesthood and their garments (Exodus 29:7, 29, 30:30, 40:13-15; Leviticus 8:12; Psalm 133:1-3). They used it to anoint prophets (1 Kings 19:15, 16). They used it to anoint kings, and kings were called therefore Jehovah's anointed (1 Samuel 10:1, 15:1, 16:3, 6, 12, 24:6, 10, 26:9, 11, 16, 23; 2 Samuel 1:16, 2:4, 7, 5:3, 17, 19:21; 1 Kings 1:34, 35, 19:15, 16; 2 Kings 9:3; 11:12; 23:30; Lamentations 4:20; Habakkuk 3:13; Psalms 2:2, 6; 20:6; 28:8; 45:7; 84:9; 89:20, 38, 51; 132:17).

[2] Anointing with holy oil was commanded because oil symbolized the goodness of love and represented the Lord, who in His humanity is Himself Jehovah's anointed and His only anointed, being anointed not with oil, but with the Divine goodness itself of Divine love. Consequently He is also called the Messiah in the Old Testament and Christ in the New Testament (John 1:41; 4:25), Messiah and Christ meaning "the Anointed."

That is why priests, kings, and all ecclesiastical vessels were anointed, and having been anointed were called holy - not that they were holy in themselves, but because by virtue of the anointing they represented the Lord in His Divine humanity. Consequently it was a sacrilege to harm a king, because he was Jehovah's anointed (1 Samuel 24:6, 10; 26:9).

[3] Furthermore, it was an accepted practice to anoint themselves and others to attest to their gladness of heart and goodwill, but with ordinary oil or some other fine oil, and not with holy oil (Matthew 6:17; Mark 6:13; Luke 7:46; Isaiah 61:3; Amos 6:6; Micah 6:15; Psalms 92:10; 104:15; Daniel 10:3; Deuteronomy 28:40). They were not permitted to anoint themselves or others with holy oil (Exodus 30:31-33).

  
/ 962  
  

Many thanks to the General Church of the New Jerusalem, and to Rev. N.B. Rogers, translator, for the permission to use this translation.