Bible

 

Leviticus 4

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Kui keegi kogemata patustab ja teeb mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, siis:

3 kui pattu teeb võitud preester, koormates rahvast süüga, siis ta peab patu pärast, mida ta on teinud, tooma ühe veatu noore härjavärsi Issandale patuohvriks.

4 Ta viigu härjavärss kogudusetelgi ukse juurde Issanda ette ja pangu oma käsi härjavärsi pea peale ning tapku härjavärss Issanda ees!

5 Ja võitud preester võtku härjavärsi veri ning viigu kogudusetelki!

6 Siis preester kastku oma sõrm verre ja tilgutagu verd Issanda ees seitse korda pühamu eesriide ees!

7 Ja preester määrigu verd Issanda ees kogudusetelgis oleva healõhnalise suitsutusohvri altari sarvedele ning valagu kõik härjavärsi veri põletusohvrialtari aluse kõrvale, mis on kogudusetelgi ukse juures!

8 Ja ta võtku ära kõik patuohvri härjavärsi rasv, sisikonda kattev rasv, kõik rasv, mis on sisikonna küljes,

9 mõlemad neerud ja rasv, mis on nende küljes nimmetel, ja maksarasv, mis ta eraldagu neerude juurest

10 samal viisil, nagu see eraldatakse tänuohvrihärjast; ja preester süüdaku see põlema põletusohvrialtaril!

11 Aga härjavärsi nahk ja kõik tema liha koos pea ja jalgadega, sisikond ja rupskid,

12 kogu ülejäänud härjavärss ta viigu väljapoole leeri ühte puhtasse paika, kuhu kallatakse tuhka, ja ta põletagu see tulega puude peal; seal, kuhu tuhk kallatakse, tuleb see põletada!

13 Ja kui kogu Iisraeli kogudus eksib, aga nõnda, et koguduse silma eest jääb varjatuks, et nad on teinud mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, ja saavad süüdlasteks,

14 ja patt, mida nad on teinud, saab ometi teatavaks, siis kogudus toogu üks noor härjavärss patuohvriks ja viigu see kogudusetelgi ette!

15 Koguduse vanemad pangu oma käed härjavärsi pea peale Issanda ees ja härjavärss tapetagu Issanda ees!

16 Ja võitud preester viigu härjavärsi veri kogudusetelki!

17 Preester kastku oma sõrm verre ja tilgutagu seitse korda Issanda ees, eesriide ees!

18 Ja ta määrigu verd altari sarvedele, mis on Issanda ees kogudusetelgis, aga kõik ülejäänud veri ta valagu põletusohvrialtari alusele, mis on kogudusetelgi ukse ees!

19 Ja ta eraldagu sellest kõik rasv ning süüdaku altaril põlema

20 ja talitagu härjavärsiga nõnda, nagu ta talitas patuohvri härjavärsiga; ta talitagu sellega selsamal viisil! Kui preester nõnda on neile lepitust toimetanud, siis antakse neile andeks.

21 Ta viigu härjavärss väljapoole leeri ja põletagu see ära, nõnda nagu ta põletas eelmise härjavärsi; see on koguduse patuohver!

22 Kui üks vürst patustab ja kogemata teeb Issanda, oma Jumala mõne käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, ja saab süüdlaseks,

23 aga temale tehakse teatavaks ta patt, mida ta on teinud, siis ta viigu oma ohvrianniks üks veatu sikk!

24 Ta pangu oma käsi siku pea peale ja tapku see selles paigas, kus Issanda ees põletusohvrit tapetakse; see on patuohver!

25 Preester võtku sõrmega patuohvri verd ja määrigu põletusohvri altari sarvedele, aga ülejäänud veri ta valagu põletusohvri altari aluse kõrvale!

26 Ja ta süüdaku kõik selle rasv altaril põlema, nõnda nagu tänuohvri rasv; kui preester on tema ees lepitust teinud ta patu pärast, siis antakse temale andeks!

27 Kui keegi maa rahva seast kogemata patustab, tehes mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, ja saab süüdlaseks,

28 aga temale saab teatavaks ta patt, mida ta on teinud, siis ta toogu ohvrianniks üks veatu kits, emane loom, oma patu pärast, mida ta on teinud,

29 ja pangu oma käsi patuohvri pea peale ning tapku patuohver põletusohvri paigas!

30 Preester võtku sõrmega verd ja määrigu põletusohvri altari sarvedele, aga kõik ülejäänud veri ta valagu altari aluse kõrvale!

31 Ja ta võtku ära kõik rasv, nõnda nagu võetakse rasv tänuohvrist, ja preester süüdaku see altaril põlema meeldivaks lõhnaks Issandale! Kui preester nõnda on tema eest lepitust teinud, siis antakse temale andeks.

32 Aga kui ta toob oma patuohvrianniks lambatalle, siis ta toogu veatu emane loom

33 ja pangu oma käsi patuohvri pea peale ning tapku see patuohvriks paigas, kus põletusohvrit tapetakse!

34 Preester võtku sõrmega patuohvri verd ja määrigu põletusohvrialtari sarvedele, aga kõik ülejäänud veri ta valagu altari aluse kõrvale!

35 Ja ta võtku ära kõik selle rasv, nõnda nagu võetakse tänuohvri lambatalle rasv, ja preester süüdaku see altaril põlema Issanda tuleohvrite peal! Kui preester temale ta patu pärast, mida ta on teinud, on lepitust teinud, siis antakse temale andeks.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10210

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10210. 'With the blood of the sin [offering] of expiations' means by means of truths which spring from the good of innocence. This is clear from the meaning of 'the blood' as Divine Truth, dealt with in 4735, 6978, 7317, 7326, 7846, 7850, 9127, 9393, 10026, 10033, 10047; and from the meaning of 'the sin [offering] of expiations', or the sin sacrifice by means of which expiation was made, as purification from evils and consequent falsities.

'Sin' is used to mean a sacrifice for sin, see 10039.

'Expiation' means purification from evils and consequent falsities, 9506.

The reason why this purification is accomplished by means of truths which spring from the good of innocence is that the blood with which the expiation was accomplished came from a young bull or from a lamb, and 'a young bull' means the good of innocence in the external man, 9391, 9990, 10132, 'a lamb' the good of innocence in the internal man, 10132; and innocence must be present if truth and good are to be received, 3111, 3994, 4797, 6013, 6765, 7836(end), 7840, 9262, 10134, as well as the places referred to in 10021. The good of innocence consists in acknowledging that all truths and forms of good come from the Lord and none at all from the human self or proprium; thus it consists in wishing to be led by the Lord and not by self. From this it is evident that the more a person trusts and believes in himself, thus the more he is ruled by self-love, the less the good of innocence is present in him. This is why a person cannot be purified from evils unless the good of innocence is present in him. For if this good is not present that person is led not by the Lord but by self; and anyone who is led by self is led by hell, since the human proprium is nothing but evil, and all evil belongs to hell. The fact that every expiation was accomplished with the blood either of a young bull, or of a lamb, or of turtle doves, that is, young pigeons, is clear in Moses, in Exodus 29:36; Leviticus 4:1-7, 13-18, 27-end; 5:1-7; 15:14, 24, 28-31; Numbers 6:9-11. 'Turtle doves' and 'young pigeons' as well mean the good of innocence.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.