Bible

 

Leviticus 16

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega pärast Aaroni kahe poja surma, kui need Issanda ette astudes olid surnud.

2 Ja Issand ütles Moosesele: 'Ütle oma vennale Aaronile, et ta mitte igal ajal ei läheks pühamusse sissepoole eesriiet, laeka peal oleva lepituskaane ette, et ta ei sureks, kuna ma ilmutan ennast lepituskaane kohal pilve sees.

3 Ainult sel viisil võib Aaron minna pühamusse: üks noor härjavärss patuohvriks ja jäär põletusohvriks;

4 ta pangu selga püha linane särk, jalga linased püksid ihu katteks, vöötagu ennast linase vööga ja mähkigu ümber pea linane peakate: need on pühad riided; ta loputagu oma ihu veega ja pangu need selga!

5 Ja ta võtku Iisraeli laste koguduselt kaks sikku patuohvriks ja üks jäär põletusohvriks!

6 Ja Aaron toogu esile oma patuohvri härjavärss ning toimetagu lepitust enese ja oma pere eest!

7 Siis ta võtku need kaks sikku ja pangu need seisma Issanda ette kogudusetelgi ukse juurde!

8 Ja Aaron heitku liisku nende kahe siku vahel: üks liisk Issandale ja teine liisk Asaselile!

9 Siis Aaron toogu esile see sikk, kelle liisk määras Issandale, ja valmistagu see patuohvriks!

10 Aga sikk, kelle liisk määras Asaselile, pandagu elusana Issanda ette, et tema peal lepitust toimetada, saates ta kõrbesse Asaselile!

11 Seejärel Aaron toogu esile oma patuohvri härjavärss ning toimetagu lepitust enese ja oma pere eest ja tapku oma patuohvri härjavärss!

12 Ja ta võtku sütepannitäis tuliseid süsi altari pealt Issanda eest ja mõlemad pihud täis peent, healõhnalist suitsutusrohtu ja viigu sissepoole eesriiet!

13 Ja ta pangu suitsutusrohi tule peale Issanda ees, nõnda et suitsutuspilv kataks lepituskaane, mis on seaduselaeka peal, et ta ei sureks!

14 Ja ta võtku härjavärsi verd ja piserdagu sõrmega lepituskaane esikülje peale; ja lepituskaane ette ta piserdagu sõrmega verd seitse korda!

15 Siis ta tapku rahva patuohvri sikk ja viigu selle veri sissepoole eesriiet ning talitagu selle verega, nõnda nagu ta talitas härjavärsi verega: ta piserdagu seda lepituskaane peale ja lepituskaane ette!

16 Ja ta toimetagu lepitust pühamu eest Iisraeli laste roojuste pärast ja nende üleastumiste pärast kõigi nende pattude kohaselt; nõnda ta tehku ka kogudusetelgiga, mis asetseb nende juures keset nende roojusi!

17 Ühtegi inimest ärgu olgu kogudusetelgis, kui ta läheb pühamusse lepitust toimetama, kuni ta on välja tulnud ja on lepitust toimetanud enese ja oma pere ja kogu Iisraeli koguduse eest.

18 Siis ta mingu välja altari juurde, mis on Issanda ees, ja toimetagu lepitust selle eest; ta võtku härjavärsi verd ja siku verd ja määrigu seda altari sarvedele ümberringi!

19 Ja ta piserdagu sõrmega verd selle peale seitse korda ja puhastagu ning pühitsegu seda Iisraeli laste roojuste pärast!

20 Ja kui ta on lõpetanud pühamu ja kogudusetelgi ja altari lepitamise, siis ta toogu esile elus sikk

21 ja Aaron pangu oma mõlemad käed elusa siku pea peale ja tunnistagu tema peal üles kõik Iisraeli laste süüteod ja kõik nende üleastumised kõigis nende pattudes ja pangu need siku pea peale ning saatku see ühe kõlvulise mehe käe kõrval kõrbesse:

22 sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale; sikk lastagu kõrbes lahti!

23 Ja Aaron mingu kogudusetelki ja võtku seljast linased riided, mis ta pühamusse minnes selga pani, ja jätku need sinna!

24 Ta loputagu oma ihu veega pühas paigas ja pangu selga oma riided; siis ta mingu välja ja ohverdagu oma põletusohver ja rahva põletusohver ning toimetagu lepitust enese ja rahva eest!

25 Ja ta süüdaku patuohvri rasv altaril põlema!

26 Ja see, kes laskis siku lahti Asaselile, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!

27 Ja patuohvri härjavärss ja patuohvri sikk, kelle veri viidi lepituse toimetamiseks pühamusse, viidagu väljapoole leeri ja nende nahad, liha ja sisikond põletatagu tulega!

28 Ja see, kes neid põletas, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!

29 See olgu teile igaveseks kohustuseks: seitsmenda kuu kümnendal päeval peate alandama oma hinged; ja te ei tohi teha mitte mingisugust tööd, ei päriselanik ega võõras, kes teie keskel elab,

30 sest sel päeval toimetatakse lepitust teie eest, et teid puhastada; te peate saama puhtaks kõigist oma pattudest Issanda ees!

31 See olgu teile täielikuks hingamispäevaks; siis alandage oma hinged, see olgu igaveseks kohustuseks!

32 Ja lepitust toimetagu see preester, kes on võitud ja kelle käsi on täidetud, et ta oleks preester oma isa asemel; ta pangu selga linased riided, pühad riided,

33 ja toimetagu lepitust kõige pühama paiga, kogudusetelgi ja altari eest; ja ta toimetagu lepitust preestrite ja kogu koguduse rahva eest!

34 See olgu teile igaveseks kohustuseks: üks kord aastas tuleb Iisraeli laste eest lepitust toimetada kõigi nende pattude pärast!' Ja Aaron tegi nõnda, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Apocalypse Revealed # 555

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 962  
  

555. "And they overcame it by the blood of the Lamb and by the word of their testimony." (12:11) This symbolizes victory gained by the Divine truth of the Word and thus by an acknowledgment that the Lord is God of heaven and earth and that the Ten Commandments are commandments for life in accordance with which a person should live.

It may be seen in no. 379 above that the blood of the Lamb is the Divine truth emanating from the Lord, which is the Divine truth of the Word; in nos. 6, 16 above, that the testimony is Divine truth; and in nos. 490, 506, that it is in particular these two tenets, that the Lord is God of heaven and earth, and that the Ten Commandments are commandments to be lived. The Ten Commandments are also accordingly called the testimony in Exodus 25:22; 31:7, 18; 32:15, Leviticus 16:13, Numbers 17:4, Psalms 78:5; 132:12.

People caught up in faith alone today believe that the blood of the Lamb refers to the Lord's suffering of the cross, principally because they make the Lord's suffering of the cross the chief tenet of their dogma, saying that by this He took upon Himself the condemnation of the Law, made satisfaction to the Father, and reconciled to Him the human race, and so on.

But that is not the case. Rather the Lord came into the world to conquer the hells and glorify His humanity, and His suffering of the cross was the last battle by which He completely overcame the hells and completely glorified His humanity, as may be seen in The Doctrine of the New Jerusalem Regarding the Lord, nos. 12-14.

Consequently it can be seen that the blood of the Lamb does not mean here the suffering of the cross as maintained by current dogma.

That the blood of the Lamb means the Divine truth emanating from the Lord, which is the Divine truth of the Word, can be seen from the fact that the Lord embodies the Word, and that because He embodies the Word, the Divine truth in it is His blood, and the Divine goodness in it His body.

This may be clearly shown by asking whether everyone does not embody his own goodness and his own truth. And because goodness is a matter of the will, and truth a matter of the intellect, whether everyone does not embody his own will and his own intellect. What else constitutes the person? Is not a person in essence these two entities? The Lord, however, is goodness itself and truth itself, or Divine good and Divine truth, and these two also constitute the Word.

  
/ 962  
  

Many thanks to the General Church of the New Jerusalem, and to Rev. N.B. Rogers, translator, for the permission to use this translation.